Eesti Maaülikooli teadlased koos Rootis ja Läti kolleegidega katsetavad, kuidas halvas olukorras veekogude olukorda parandada. Nii rajatakse kahele Läti ja ühele Eesti järvele ujuvsaared, millel kasvab hoolikalt valitud veetaimestik.

"Siin on väga intensiivsed vee õitsengud, see on Eesti üks läbi aegade rekordjärv, kehvas mõttes. Siin möllavad erinevat liiki sinivetikaid, põhiliselt kaks liiki. Nad on ka toksiine tootvad liigid, mis siin kasvavad," rääkis emeriitprofessor Ingmar Ott.

Ta märkis, et tehissaarel võiksid olla liigid, mis ka kohalikus keskkonnas kiiresti kasvavad. "On kolm suurtaime liiki, hundinui, pilliroog ja parthein – need peaksid solgivees hakkama saama, nad peaksid imama toitesooli, kiiresti arenema ja selle elukeskkonna sinna tekitama," ütles Ott.

Kunagi on Põrmujärve olukorda proovitud parandada järvemuda eemaldamise ja järve veepinna suurendamisega, kuid olukord on läinud hullemaks. Nüüd loodetakse teadlaste kaasabil uuesti järve vett puhtamaks saada. Väikese tehisaare paigutamine on alles esimene katse, millega teadlased kohalikke aidata püüavad.

"Just eelmine nädal saime uued uuringute tulemused, kus tuli kindlalt välja ja öeldi, et ärge tomateid, kurke ja salateid kastke selle veega, sest see ei ole kindlasti hea, sest need mikrotsütiinid, mis on rakutasandil, jäävad sinna vette ja tungivad ka taimedesse," rääkis kohalik elanik Alar Meltsov. "Aga lootus sureb viimasena, me loodame, et meie ilus järv tuleb tagasi ning me saame siin ujuda, kala püüda ning nautida ilusat järve kallast."