Kool kõigile

Riigi eesmärk on luua riigigümnaasiumitega "koos õppiv kool", mis sobib nii erivajadustega kui ka erineva kodukeelega noortele. Koolide lähteülesannetesse on kirjutatud sisse kvaliteet, kaasaegsus ja sotsialiseerumise toetamine. Sellele lisaks soovitakse ruumi kaudu propageerida ka hariduse kvaliteeti, vabadust, demokraatiat, soolist võrdõiguslikkust ja teisi väärtusi.

Pauluse uuringud, mis on osa Tartu Ülikooli riigigümnaasiume käsitlevast projektist,  keskenduvad muu hulgas küsimusele, kuidas ruumistrateegiad aitavad toetada ühelt poolt hariduse kvaliteeti ning teiselt poolt sotsiaalset ja keelelist integreeritust. "Uus asi, võrreldes eelmise põlvkonna koolimajadega, on ligipääsetavus. See, et koolis on näiteks pimedatele mõeldud juhtrajad, puuduvad kõrged lävepakud ja on olemas liftid, on minu silmis väga suur muutus," sõnas arhitektuuriteadlane.

Lõimumist toetava arhitektuuri roll avaldub ilmekalt Ida-Virumaal, kus Narvas avati mõne aasta eest kaks riigigümnaasiumit. "See olukord on uurija mõttes põnev, aga õpilaste ja perede vaates võib-olla ka hirmutav, kuna samal ajal on väga kärmelt käima läinud üleminek eestikeelsele õppele," nentis Paulus. 

Lõimumise seisukohalt on eriti olulised koolide ühisruumid ja riigigümnaasiumite ühised projektid. Riigigümnaasiumite võrgustik soosib seda, pakkudes võimalust võtta valikaineid ka teistest koolidest. Samuti on koolid varustatud tipptasemel tehnikaga ning tänu nn protsendikunstile leidub seal kaasaegset kunsti. "Ruumipoliitika on seega tihedalt seotud ka hariduspoliitikaga," lisas teadlane.

Lisaks on üks oluline märksõna avalik ruum ja sellega seotud kogukonnakeskuseks kujunemise taotlus. Näiteks Pelgulinna riigigümnaasiumi (PERG) välijõusaali ja palliplatse saavad kasutada ka kohalikud elanikud. "See, kas riigigümnaasiumis tehakse kogukonna kino või lubatakse memmedel rahvatantsutrenni teha, sõltub ka koolikultuurist ja koolipere valikutest," rõhutas Paulus.

Vastuoluline ruum 

Vaatlustest ja intervjuudest kooliperede ja arhitektidega on selgunud, et kuigi uued koolimajad pakuvad palju, on nende arhitektuursetel lahendustel ka oma kitsaskohad. Üks peamine vastuolu tuleneb avatud ja mitmeotstarbelistest ruumidest. Ehkki need soodustavad suhtlust, ei sobi need kõigile. "Ruum mõjutab inimesi, aga see, kuidas see toimib, on hästi mitmekesine, küllaltki individuaalne ja sõltub ka teistest inimestest, kes seal ruumis on," märkis Karin Paulus.

"On rida noori, kellele selline avatud planeering ei sobi," tõdes arhitektuuriteadlane: "Introvertsemate jaoks on proovitud luua alternatiivseid praktikaid, nagu pesad või kõrge seljatoega kookonilaadsed tugitoolid, aga mulle näib, et kohati oleks vaja ka ruumiliselt eraldumise võimalusi, et noored ei peaks selleks tualettruumi minema."

Peale selle võib õpilastele segavalt mõjuda ruumide läbipaistvus – klaasseinad loovad visuaalset sidusust, aga samal ajal hajutab koridoris toimuva nägemine tunni ajal paljude noorte tähelepanu.

Samuti on murekoht noorte kehakuvand ja privaatsus riietumisel. "Tuleks rohkem arvestada väärikate lahendustega ka trans- ja mittebinaarsetele noortele ning lihtsalt neile, kes soovivad omaette riietuda," ütles Paulus.  Probleemi süvendab asjaolu, et osades uutes gümnaasiumides pole oma spordisaale ning seetõttu piisavalt avaraid riietus- ja pesemisruume.

Lisaks arhitektuursetele valikutele tuleb ette praktilisi muresid, mida peaks lahendama kohaliku omavalitsuse tasandil. Kuigi riigigümnaasiumite ruumistrateegiate põhieesmärgiks on olnud luua ligipääsetavad/kodulähedased ja ühtlaselt heal tasemel haridust pakkuvad õppeasutused, on osad riigigümnaasiumid juba kitsaks jäämas. "Mitmel juhul puudub hästi toimiv ühistranspordivõrgustik, mis töötab vastu strateegiale pakkuda kogu Eestis head haridust," lisas Paulus.

Sisu loeb

Kuigi ruumi mõju õppeedukusele on uuritud, on see Karin Pauluse sõnul keeruline küsimus. Inimesed ja nende taju on komplekssed. Ehkki ilus ja funktsionaalne keskkond toetab heaolu ning pakub mugavust ja turvatunnet, ei saa selle ja õppeedukuse vahele panna võrdusmärki. "On võimalik suurepäraste tulemustega õpetada ka tilkuva katusega väheldastes koolimajades," nentis arhitektuuriteadlane: "Sisu ja õpetajad loevad rohkem, ruum on lihtsalt toetav."

Oma tähelepanekutest kirjutab Paulus ajakirjas Kunstiteaduslikke Uurimusi.