Fossiilkütuste põletamisel tekib mitut sorti pisiosakesi, näiteks tahma ja sulfaataerosoole. Kui must süsinik neelab päikesekiirgust ülihästi ja sulatab liustikke, siis sulfaadiosakesed jahutavad kliimat mitmel moel. Ühelt poolt peegeldavad need ise osa päikesevalgusest otse kosmosesse tagasi. Teiseks muudavad samad aerosoolid pilvi heledamaks ja pikaealisemaks, mis omakorda päikesekiirgust tõhusamalt tagasi peegeldavad.

Eelnevate arvutuste kohaselt on nende jahutav mõju viimase sajandi vältel hoidnud tagasi kuni 0,5 °C jagu inimtekkelist soojenemist. Valitsustevahelise kliimamuutuste nõukogu (IPCC) hinnangul jahutasid ainuüksi aerosoolid 2019. aastal maakera pinda kokku 0,4 °C võrra. Vaatamata kliimalepetele ja kliimamuutusega seonduvate äärmuslike ilmaolude sagenemisele on kasvuhoonegaaside heitkogused aga jätkuvalt kasvanud.

Samas on riigid, mis rahuldavad arenenud maade tarbimisnõudlust, olnud märksa edukamad tervist otseselt kahjustavate keskkonnaprobleemide lahendamises. Näiteks Hiina, kus õhusaaste põhjustab igal aastal umbes miljon enneaegset surma, on alates 2010. aastate algusest vähendanud vääveldioksiidi heitkoguseid 75 protsenti. Pekingis oli aastal 2013 vaid 13 hea välisõhuga päeva, 2023. aastal aga enam kui 300. Selle tulemusel on vähenenud atmosfääris ka planeeti jahutavate osakeste hulk.

Teadlased kasutasid nüüd Norra rahvusvahelise kliimauuringute keskuse CICERO juhitud uuringus kaheksat kliimamudelit ja 160 simulatsiooni, et Ida-Aasia õhusaaste vähenemise mõju täpsemalt välja selgitada. Mudelites jäljendati saaste vähenemist, mis sarnanes alates 2010. aastast toimunuga. Uuringu juhtautori Bjørn H. Samseti sõnul ongi Ida-Aasia õhu puhtamaks muutumine põhjustanud ilmselt suurema osa hiljutisest globaalse soojenemise kiirenemisest.

Tulemused näitasid, et Ida-Aasia saaste vähendamine on lisanud globaalsele soojenemisele juurde umbes 0,07 °C. Näitaja võib paista võrreldes kogu tööstusajastu-järgse soojenemisega väiksena, kuid seletab siiski suure osa viimase kümnendi kiirenenud trendist. Pikaajaliste suundumuste põhjal oleks alates 2010. aastast võinud oodata umbes 0,23 °C soojenemist. Tegelikult on aga mõõdetud ligi 0,33 °C. Uuring näitabki, et selle täiendava 0,1 °C suuruse tõusu taga on suuresti Ida-Aasia riikide puhtama keskkonna nimel tehtud otsused.

Saaste vähenemise mõju võib näha teadlaste sõnul ka Vaikse ookeani põhjaosas. Sealsed pilved peegeldavad nüüd vähem päikesevalgust. Mudelites nähtud soojenemismuster Vaikse ookeani kohal kattus hästi ka satelliitidelt tehtud vaatlustega.

Teadlased toonitasid, et õhusaaste vähendamine pole ise soojenemist juurde tekitanud. Selle eemaldas see kunstliku jahutava kihi, mis varjestas kasvuhoonegaaside tegelikku mõju. Uuringu kaasautor, Readingi Ülikooli professor Laura Wilcox nentis, et kliimamuutuste peapõhjus on endiselt kasvuhoonegaaside heide. Kuna aerosoolide mõju kliimale on lühiajaline, on ka praegune soojenemise kiirenemine ilmselt ajutine.

Töörühma hinnangul on uuringu tulemustel ka helgem külg ja need on mõneti rahustavad. Need vähendavad võimalust, et kliima on kasvuhoonegaasidele arvatust tundlikum. Samas osutavad need, kui keeruline oleks kliimat teadlikult geoinsenerluse abil juhtida, sest aerosoolide piirkondlikud mõjud on raskesti ennustatavad.

Uuring ilmus ajakirjas Communications Earth & Environment.