Sügisel jõuab Eesti gümnaasiumitesse riiklikult arendatav tehisintellektil põhinev õpiprogramm TI-hüpe, mille eesmärk on toetada õpilaste õppimist, kuid mis ei anna õpilastele vastuseid ette. Tallinna Ülikooli teadur ja tehisaru haridusprogrammi sisutiimi liige Grete Arro rõhutab, et tegemist ei ole tehnoutoopilise plaaniga, kus koolid hakkaksid õppetöös massiliselt nutiseadmeid kasutama.

"Me ei räägi olukorrast, kus õpilased istuvad klassis nutitelefonides," sõnas teadur. Tema nägemuses ei kasuta õpilased tehisintellekti niivõrd koolis.

"See kõlab mulle õõvastavalt, kui inimesed tulevad kooli ja nende kasutada on maailma kõige ägedam asi ehk teiste inimeste ajud ja me lihtsalt viskame selle ressursi ära. Käime koos selleks, et olla seadmes. Ma ei näe selles mõtet," ütles ta Vikerraadio saates "Uudis+".

Tema sõnul on eesmärk luua tarkvara, mis aitaks õppijal kodus süveneda ja teadmisi omandada, mitte anda vastuseid ette.

Õppimine on Arro sõnul kõige tõhusam siis, kui õpitakse koos teiste inimestega, sestap pole mõtet sel ajal seadmes olla. Küll aga on olukordi, kus lapsel ei ole õpetajat käepärast ja siis on mõistlik tehisintellekti kasutada.

Arro on ka selle poolt, et koduseid töid võiks koolis olla tunduvalt vähem kui praegu. "Ideaalmaailmas võiks kodune töö olla järgmiseks tunniks ettevalmistav ja kui õpilane vajab seal tuge, siis võiks tehisaru appi tulla," lausus ta.

Kuigi president Alar Karis kuulutas veebruaris programmi välja, ei ole Arro sõnul praeguseni teada, millal esimene versioon õpilasteni jõuab. "Alguses räägiti esimesest septembrist, praegu me seda kuupäeva enam ei tea," tunnistas ta.

Teadlasena tunneb Arro muret, et programm liigub liiga kiiresti. "Teadlased sellises tempos asju ei teeks. Igasugused lastesse puutuvad algatused peavad olema teadusmahukad. Seal on nii palju eetilisi küsimusi ja võimalikke mõjusid," rääkis ta. Praegu seda tööd siiski tehakse.

Samas mõistab ta ka kiirustamise loogikat. "Lapsed kasutavad juba täna kommertstarkvara, mis ei pruugi toetada õppimist. Meil on vaja head alternatiivi ja ruttu," ütles ta.

Arro sõnul ei tohi tehisintellekti roll olla vastuste jagamine, vaid sügava infotöötluse toetamine. Ta tõi näiteks olukorra, kus inglise keele õppimiseks ei anta õpilasele grammatikareeglit, vaid masin esitab näiteid, mille põhjal peab reegli ise järeldama.

Suurim probleem, mida uus mudel peaks Arro sõnul vältima, on teadmise illusiooni tekkimine. "Kui õpilane loeb või kuulab kellegi selgitust, võib jääda tunne, et ta saab aru. Tegelikult ei toimu sügavat infotöötlust, ja seega ka mitte tõelist õppimist," märkis teadur.

Eestis plaanitakse alustada mudeli katsetamist 10. ja 11. klassides. Arro sõnul on valik loogiline, sest vanemad õpilased on iseseisvamad ja neil on rohkem kogemust olemasolevate tehisintellekti tööriistadega. Samas tunnistab ta, et pikaajalises plaanis peaks selline õppimismudel jõudma ka nooremateni.

Arro rääkis, kuidas uuringud näitavad, et kui õpilased teavad paremini, millised tegevused viivad sügava õppimiseni, siis nad teevad ka neid tegevusi. See ongi tema sõnul õpiprotsessi muutmise koht.

Teaduri sõnul ei tohiks uus süsteem suurendada hariduslõhet, vaid eelkõige toetada neid õpilasi, kes vajavad enim tuge. "Kui uus lahendus aitab paremini neid, kes täna tunnevad, et nad ei saa hakkama, siis on see õigel teel," ütles Grete Arro.