Maailmas pole vist riiki, mille alamad oleksid valitsemisaparaadi tööga rahul. Pahameeles ei pea olema midagi isiklikku. Probleemi juured seisnevad objektiivselt võimatus ülesandes. Ideaalis peaks kodanike palgatud riik rahuldama kõikide soovid. Reaalsuses maadlevad valitsused üle kogu maailma paisuvate eelarvete, lõputu paberimajanduse ning kiiremate ja läbipaistvamate teenuste järele januneva avaliku huviga. Riik on armas, aga selle bürokraatiat vihatakse. Riigiametnike seas on imetoredaid inimesi, aga see ei säästa neid üldsuse reflektoorsest tõredusest.

Seega, kui otsida tehisaru abil uutmisele allutatavat valdkonda, nõustuks suurem osa kodanikest heitma uuendamise tulle just riigiametnike töö. Tehisintellektil on ka ainulaadne positsioon nende krooniliste peavalude leevendamiseks. Seda tehes hakkab TI paratamatult asendama või vähemalt ümber kujundama paljusid traditsioonilisi valitsemisrolle.

Oluline osa valitsuse nähtamatust tööst seisneb standardiseeritud vormides esitatud ülesannete reeglipõhises käsitlemises. TI sobib selliste reeglipäraste, korduvate ja mahukate tegevuste teostamiseks suurepäraselt. Vestlusrobotid oskavad vastata kodanike päringutele viisakalt ja korduvalt, kontrollivad taotluste materjale jne. TI ei väsi, ei kaota dokumente ja võib töötada ööpäevaringselt. Tõhusama teenuse kõrval võivad TI-lahendused vähendada tegevuskulusid ja taotluste menetlusaega. Need ei kasva isegi teenusekasutajate lisandumisel, st süsteemid oleks skaleeritavad.

Viimane leevendaks kodanike pikkade ooteaegade mõjul tuntavat frustratsiooni. Lisaks ebamugavusele äratab toetuste ja otsuste venimine kahtlusi abivalmiduse puudumisest kuni pahasoovlikkuseni. Tõusvate maksudega kombineerides tähendab see otsest poliitilist riski.

Paraku pole maailmas riik, mis oleks riigiaparaadis TI-d edukalt rakendatud, ning kellest saaks võtta eeskuju. Senine lähedane tunnetus rajaneb uute seaduste juurutamise põhjustatud reaktsioonidele. TI kasutuselevõtt avalikus sektoris oleks sama palju nii poliitiline ja sotsiaalne kui ka tehniline väljakutse. Hea oleks omada mõnd edulugu.

Ühe sellise pakub Ühendkuningriigi ringhäälingu BBC tutvustatud näide. Riigi poolt testimiseks valitud rahvaga suhtlemise teema oli mõneti üllatav, puudutades nimelt vananemismärke varjava Botoxi ja huuli lopsakamaks muutva täitematerjaliga seotud päringuid. Protseduurid on esteetilise meditsiini turu kesksed teenused. Nendega seotud toodete ja teenuste üleilmse turu väärtus ulatub kümnete miljardite dollariteni. Pole üldse imekspandav, kui kodanikud soovivad riigilt neis küsimustes nõuandeid ja vastuseid.

Neile seati reageerima nii inimestest eksperdid kui ka TI, nimega "Konsultant". Leiti, et TI-põhise konsultandi tulemus oli "peaaegu identne" sama ülesannet täitnud inimestest ekspertide tulemustega. Ametnikud hindavad, et TI konsultandi abiga saaks riigiteenistujate aega oluliselt säästa ja hoida hinnanguliselt kokku 20 miljonit naela maksumaksjate raha. Saadud edulugu julgustab lahendust laiendama teistessegi riigi ja kodanike vahelise suhtluse valdkondadesse. Ühendkuningriigis kavandatud avaliku sektori TI rakendamiskavas loodetakse säästa kokku koguni 45 miljard naela.

Esialgu ollakse veel testimisjärgus. Siiski ei tasu end petta mõttega, et TI kasutamisest võidakse loobuda. Avalikuks tehti ju saadud positiivne kogemus. Poliitilise ettevaatlikkuse puhul olnuks targem hoida testi tulemused enda teada. Avalikkust informeerides tekitatakse avalik surve, miks riik venitab kodanike kalli ajaga ning kulutab nende närve ja vaeva, kui võiks asendada mõned riigiametnikud TI-ga. Poliitikule üksi oleks arvestatava riskiga muutuste vastutuse kandmine karjääri lõpetav õnnemäng.

Inimeste töö ja mõnel juhul sajandi taha ulatuvate seoste keerukuse tõttu on riigiaparaadi selgemaks ratsionaliseerimine riskantne. Soovitav lihtsustamine põrkub valitsuse määruseid sisaldavate erandite, ajalooliste erijuhtumite ja kontekstist sõltuvate sätete kihilise keerukusega. TI võib mõnd reeglit täpselt jõustada, mõistmata selle inimestele tajutavat kavatsust või äärmusjuhtumite rolli, luues uusi probleeme absurdist kuni ebaõigluseni.

Riigiaparaadi haldusvaldkonnad on tihti pisikesed miniimpeeriumid ühildumatute andmebaaside, formaalsete tavade ja hapruse tõttu kiivalt kaitstavate teabeahelatega. Neis kogenud ametnikud navigeerivad sageli aastakümnete pikkuse praktika tulemusel kujunenud n-ö kirjutamata protseduuride järgi.

Lühidalt öeldes, TI "puhta loogika" liidestamine iidse bürokraatia juhtmestiku segapuntraga võib kujundada küll uue, aga teistmoodi hapra, läbipaistmatu ning lõppkokkuvõttes ikkagi kohmaka avaliku sektori teenusmaastiku. Inimestega polegi vist teistmoodi võimalik.

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates "Portaal".