Keemilised analüüsid näitavad, et närimiskumm sisaldab lisaks magusainetele ja maitsetugevdajatele tihti stireen-butadieeni ehk vastupidavat sünteetilist kemikaali, mida kasutatakse näiteks autorehvide tootmisel, polüetüleeni, mida kasutatakse kilekottide ja pudelite valmistamisel ning polüvinüülatsetaati (puiduliimi), vahendab The Conversation.

Närimiskummitööstuse mahuks hinnatakse 2025. aastaks 44,5 miljardit eurot. Kolmel suurel ettevõttel on 75 protsenti turuosast, neist suurim on Wrigley, mille turuosa on hinnanguliselt 35 protsenti. Usaldusväärset statistikat toodetava närimiskummi koguse kohta on vähe, kuid ühe eelretsenseeritud ülemaailmse hinnangu põhjal toodetakse igal aastal 1,74 triljonit tükki närimiskummi.

Ühe närimiskummitüki keskmine kaal on 1,4 grammi ehk üleilmne aastane toodang ulatub ligikaudu 2,4 miljoni tonnini. Nagu teisegi plaste ei suuda mikroobid sünteetilist närimiskummi kuigi palju lagudada, mistõttu võib see keskkonnas püsida aastaid. Loomulike ilmatingimuste käes hakkab see esmalt kõvastuma, seejärel praguneb ning laguneb aastakümnete jooksul mikroplastiks.

Närimiskummi koristamine on kulukas, kuna see on töömahukas. Ühendkuningriigi näitel on keskmine puhastuskulu ruutmeetri kohta ligi kaks eurot. Hinnanguliselt kulutavad ÜK omavalitsused igal aastal närimiskummireostuse koristamiseks umbes kaheksa miljonit eurot.

Nii nagu ühekordsete plasttoodete puhul tuleb närimiskummireostust lahendada mitmel rindel – harida inimesi, vähendada tarbimist, leida alternatiive, tegeleda innovatsiooniga, suurendada tootjavastutust ning tegeleda seadusandlusega.

Inimeste harimine närimiskummi koostisosade ja nende keskkonnamõju teemal vähendab tarbimist ning soodustab paremaid äraviskamisharjumusi. Selgem märgistus pakenditel võimaldab tarbijatel teha teadlikumaid valikuid. Sünteetilisele närimiskummile kehtestatav maks võib aidata rahastada koristustöid. See omakorda innustaks suuremat investeerimist taimepõhistesse kummidesse ning muude jätkusuutlike alternatiivide arendamisse.