Sugukonda Diplostomidae kuuluvad imiussid võtavad mõnikord ette omapärase elukoha vahetuse. Imiussid peavad suguliseks paljunemiseks järjestikku nakatama kolme erinevat peremeesliiki – veetigu, kala ning kaladest toituvad lindu. Imiusside noorvormid elavad tavaliselt kala silmas.

Eesti Maaülikooli vanemteadur ja Rootsi Põllumajandusteaduste Ülikooli professor Anti Vasemägi sõnas, et konkreetseid silmaparasiite on uuritud juba peaaegu sada aastat ning neid teatakse hästi. "Meid üllatas uuringu juures see, et kuigi nende silmaparasiitide ökoloogiast, käitumisest ja mõjust on palju teada, siis polnud keegi siiamaani avastanud, et neid võib leida ka kala ajust," sõnas ta.

Teadlased kasutasid töös DNA-triipkoodistamise metoodikat. See paljastas, et teatud liiki imiusse leiab ahvena ajus üllatavalt sageli. Osades Eesti järvedes on nakatunud parasiitidega ligi poolte ahvenate ajud. DNA järjestuste andmed näitasid sedagi, et parasiidid trügivad ahvena ajusse siis, kui silmas on liiga palju liigikaaslasi ees.

"Tuleb välja, et nad ei ole lihtsalt silmaparasiidid, vaid ka ajuparasiidid. Tegelikult leidsime koguni kaks erinevat liiki nii silmast kui ka ajust. Mis on nende mõju kalade eluolule ja heaolule, seda me veel ei tea," märkis Vasemägi.

Uurimistöö tõstatab mitmeid teisigi küsimusi näiteks kas ajus pesitsevad imiussid suudavad kuidagi mõjutada oma peremehe käitumist või millised on laialt levinud kalade silma- ja ajunakkuste ökoloogilised mõjud veeökosüsteemidele.

Uuringu tulemused avaldasid teadlased Londoni Kuningliku Seltsi toimetistes.