Tormilinnud arvestavad kalastusretkede planeerimisel tuuleolusid
Merelinnu elu ei ole meelakkumine. Iga päev tuleb lennata merele toidupoolist hankima, trotsides tuult ja vihma, külma või kuuma. Karm argipäev loodusjõudude kütkes nõuab energiakulutuse mõistlikku planeerimist.
Põhja-Atlandi saartel elav põhja-tormilind saab Walesi ja Norra teadlaste väitel energiaplaneerimisega eeskujulikult hakkama.
Stephanie Harris Bangori Ülikoolist ja ta kolleegid kirjutavad ajakirjas Current Biology, et põhja-tormilinnud otsustavad hoolikalt tuule järgi, kuhu täpselt toidukorjeretkele lennata, et lennule ei kuluks lõppkokkuvõttes rohkem energiat kui püütud kalu süües uuesti kätte saab.
Tuulistel päevadel on mõnda paika märksa kergem lennata kui mõnda muusse paika. Harris ja ta kaaslased tuvastasid, et just nendesse paikadesse lendavad põhja-tormilinnud tuulistel päevadel kalastama. Tüünematel päevadel on eelistatumad need paigad, kust võib parimat kalasaaki loota.
Teadlased tõdevad, et järelikult oskavad tormilinnud päris hästi optimaalse energiabilansiga püügiretke planeerida, võttes arvesse, kui suur võib olla energiakulu tuulise ilmaga lennates.
Harris ja ta kaaslased uurisid põhja-tormilinde kahes linnuvaatlusjaamas, Walesis Bardsey ehk Ynys Enlli saarel ja Põhja-Iirimaal Copelandi ehk Chóplainni saartel. Need saared on põhja-tormilindudele tähtsad pesitsuspaigad.
Lindude kalastusretkede täpsete marsruutide jälgimiseks panid teadlased neile külge kõige tänapäevasemad miniatuursed seadmed, mis kaalusid vaid seitse grammi. Nende abil said nad teavet koguni linnu igast tiivalöögist.
Teadlased ütlevad, et kui mõista paremini tuule rolli merelindude püügiretkeplaanide planeerimisel, siis osatakse neid linde selle võrra ka pisut paremini kaitsta. Seejuures näha paremini ette lindude käitumist juhul, kui valdavad tuuled peaksid Põhja-Atlandil ajapikku muutuma.