Ameerika teadlased on senisest põhjalikumalt üle vaadanud, kuidas tekkisid ja kadusid päristuumsete olendite liigid proterosoikumi eoonis ehk agueoonis, ajajärgus, mis vältas kahe ja poole miljardi aasta eest kuni umbes poole miljardi aastani.

Päristuumsed ehk eukarüoodid on olendid, kelle rakkudes asub põhiline geenimaterjal membraaniga ümbritsetud kotis, mida nimetatakse rakutuumaks; selle poolest erinevad nad bakteritest ja arhedest, ehkki nad võivad samuti olla üherakulised; kõik tänapäeva taimed, loomad ja seened on päristuumsed.

Fossiilset materjali on proterosoikumi kohta leida suhteliselt vähe, sest olendid olid väikesed, ja hulkraksedki nende seas, nagu ajajärgu lõpu poole tekkinud käsnad, olid pehmekehalised.

Shuhai Xiao ja ta kolleegid Virginia Techist on sellest hoolimata suutnud toimetada proterosoikumi päristuumsete elurikkuse kohta enneolematult üksikasjaliku analüüsi ja avaldada selle tulemused ajakirjas Science.

Analüüsi alusel sedastavad nad, et esimesed päristuumsed ilmusid kõige hiljem 1,8 miljardit aastat tagasi. Natuke hiljem kui 1,5 miljardit aastat tagasi jõudis nende liigirikkus stabiilsele tasemele ja jäi sellele püsima enam kui 700 miljoniks aastaks.

Sel ajavahemikul, mida on pisut liialdades nimetatud ka igavaks aastamiljardiks, arenesidki liigid aeglasemalt ja püsisid kauem kui hilisemad liigid.

Igavale aastamiljardile tõi lõpu niinimetatud lumepallmaakera aeg, mil arvatakse, et meie planeet kattus vähemalt kahel korral üleni jää ja lumega.

Külmašokk kutsus esile võimsa taaskäivituse. Kui jää ja lumi sulasid, hakkas evolutsioon kiirenema ja elu läks palju põnevamaks kui oli olnud proterosoikumis.

Selline asjade käik on nüüd senisest selgem. Õhku jäävad aga ikkagi küsimused, miks oli päristuumsete evolutsioon nii kaua nii aeglane ja mispärast külmaajastu seda nii järsult kiirendas.

Pildil on geobioloog Shuhai Xiao (vasakul) koos kolleegiga Kanadas välitöödel.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.