Vahemere saarelt leiti rohkesti imetajate eellaste sugulaste fossiile
Keset Vahemerd ilutsevalt Mallorca saarelt on leitud kena hulk iidseid fossiile, mis kuulusid gorgonopsidele, imetajate eellaste sugulastele.
Gorgonopsid olid rühm neljajalgseid loomi, kes ei olnud ei roomajad ega imetajad, vaid kuulusid laiemasse mitteroomajate seltskonda, kellest hiljem võrsusid imetajad.
Rafel Matamales Baleaaride Loodusteaduste Muuseumist ja Barcelona Autonoomsest Ülikoolist kirjeldab koos kolleegidega rikkalikku leiumaterjali ajakirjas Nature Communications.
Tegu on vanimate gorgonopsi fossiilidega, mis siiani leitud on. Need loomad elasid 280 kuni 270 miljonit aastat tagasi maatükil, mis tänapäeval on Mallorca saar, kuid sel ajal kuulus see Pangea hiidmandri koosseisu ja asus maakera ekvatoriaalvööndis.
Varem on gorgonopside kivistisi leitud ainult lõunapoolsest Aafrikast, Venemaalt ja Hiinast.
Loomad, kelle fossiile Mallorcalt leiti, olid umbes meetri pikkused, nägid välja natuke nagu kõrvutud ja arvatavasti ka karvutud koerad. Nad olid lihasööjad ja neil olid suured teravad kihvad.
Kolmest leiupaigast tuli päevavalgele koljukilde, selgroolülisid, roideid ja ka üks peaaegu täielik reieluu.
Teadlaste sõnul oli leiupaik loomade eluajal lammiala, kus leidus ajutisi veekogusid, millest nii gorgonopsid kui ka teised loomad arvatavasti janu kustutasid.
Nende teiste loomade seas on teadlased kindlaks teinud taimetoidulisi roomajaid, kes kuulusid tõenäoliselt gorgonopside menüüsse.
Mallorcal ja teistelgi Baleaari saartel on hoolimata nende suhteliselt väikesest pindalast avastatud suurel hulgal fossiile, millest tuntumad pärinevad siiski märksa hiljutisemast ajast, viimasest mõnest miljonist või ka mõnest tuhandest aastast.
Pildil on iidne Mallorca gorgonops kunstniku kujutuses.
