Euroopa riikide reovees levib kiiresti lastehalvatuse viirus
Alates septembrist on mitme Euroopa riigi reoveest avastatud poliomüeliiti ehk lastehalvatust põhjustavat viirust, mis suudeti aastate eest arenenud riikidest täielikult välja tõrjuda. Viirust on avastatud nüüdseks ka juba Soomest. Viroloogid toonitavad, et kõik inimesed peaks üle kontrollima, kas nad on ikka polioviiruse vastu vaktsineeritud.
Terviseameti andmetel tuvastas 22. septembril Hispaanias Kataloonia piirkondlik labor poliomüeliidi VDPV2 tüve olemasolu nädal varem Barcelonast võetud reoveeproovis. Mõjutatud reoveepuhastusjaam võtab vastu 36 protsenti linna suurlinnapiirkonna ja 56 protsenti Barcelona linna reoveest.
Oktoobri lõpus ja novembri keskel leiti seda juba mitmelt poolt Saksamaalt: vastavalt Münchenis ning Kölnis, Bonnis ja Hamburgis kogutud reoveeproovides. Haiglasse pole siiski viiruse tõttu Saksamaal keegi sattunud.
Lõppeva nädala alguses teatas viiruse leidmisest juba Poola riiklik polioviiruse laboratoorium. Proov koguti 3. detsembril Rzeszówi linnas Kagu-Poolas. Proov võeti reoveepuhasti sisselaskeavast. Samuti andis oma viiruseleiust teada Suurbritannia. Samas ajavahemikus teatas Soome Tervise ja Heaolu Instituut (THL), et Tampere piirkonnas tehtud reovee seirest leiti polioviirust.
Kõigil puhkudel oli tegu VDPV2 tüvega, mis pärineb suukaudses lastehalvatuse vaktsiinis sisalduvast algsest nõrgestatud elusviiruse tüvest. See tähendab, et proovide võtmise ajal oli piirkondades üks või mitu isikut, kes kandsid poliomüeliidi viirust. Seda võivad teha ka vaktsineeritud inimesed, kellel ei teki nakatumise järel muid sümptomeid, sh halvatust.
Varem on üksikuid muteerunud vaktsiinist saadud viiruse põhjustatud lastehalvatuse juhtumeid avastatud näiteks Ukrainas 2021. aastal ja möödunud aastal Iisraelis 2023.
Viirust levitavad suukaudset vaktsiini võtnud inimesed
Terviseameti nakkushaiguste epidemioloogia osakonna teenuse juht Irina Filippova selgitas, et VDPV2 tüvi ehk 2. tüüpi polioviirus pärineb geneetiliselt suukaudses lastehalvatuse vaktsiinis sisalduvast algsest nõrgestatud elusviiruse tüvest. "Kui täielikult või osaliselt vaktsineerimata inimene puutub kokku nimetatud poliomüeliidiviirusega, võib ta olla nakatunud. Harvadel juhtudel võib tekkida sümptomaatiline lastehalvatus," sõnas ta.
Filippova sõnul näitavad Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) tehtud testid et viirused on geneetiliselt seotud esialgu Nigeerias tuvastatud viirustüvega. Eeskätt ringleb see praegu mitmes Aafrika riigis. "Endeemiline lastehalvatus likvideeriti Euroopas enam kui 20 aasta eest. Soomes leitakse reovee seire käigus aga igal aastal üksikuid poliomüeliidi elusvaktsiinist pärinevaid tüvesid. Need otseselt vaktsiinidest saadud muteerumata tüved ei kujuta endast olulist edasise nakatumise ohtu," märkis ta.
Ühtegi lastehalvatuse juhtumit pole Euroopa Liidus siiani tuvastatud. Sellegipoolest soovitab terviseamet inimestel kontrollida, kas nende lapsed on poliomüeliidi vastu vastavalt immuniseerimiskavale vaktsineeritud. "Selleks võtke ühendust lapse perearsti või kooliõega. Kui selgub, et mõni doos jäi mingil põhjusel tegemata, tuleks seda teha lähiajal," toonitas Filippova.
Suukaudseid vaktsiine kasutatakse arengumaades
Tartu Ülikooli meditsiinilise mikrobioloogia professor Irja Lutsar tõi välja, et arenenud maailm kasutab inaktiveeritud poliomüeliidi süstitavat vaktsiini. "See on ainult rikaste riikide luksus. Suur osa maailmast kasutab suukaudset vaktsiini. Kuna tegu on suukaudse vaktsiiniga, võib see sattuda seedetrakti ja sealt kaudu reovette," täheldas ta.
"Maailm on lahti ja inimesed reisivad. Liiguvad ka need inimesed, keda on vaktsineeritud suukaudse poliomüeliidi vaktsiiniga. Kui viirus sattub arenenud ühiskonda, kus inimesed pole vaktsineeritud, on neil oht haigestuda. New Yorgist ja Iisraelist on selliseid üksikuid juhtumeid ka teada," lisas professor.
Kuigi üldine vaktsineeritus on Euroopas kõrge, soovitab Lutsar inimestel tungivalt üle vaadata, kas nemad ja nende lähedased on poliomüeliidi eest kaitstud. "Me ei pea ära ootama, kuni see Eesti reovette ilmub. Kõik inimesed peaks nüüd mõtlema, kas mina olen vaktsineeritud ja kas minu pereliikmed on vaktsineeritud," toonitas mikrobioloog.
Irina Filippova tõi Eesti peamise riskifaktoritena välja madala vaktsineerimise hõlmatuse laste seas. Kolmanda doosi on saanud kaheaastastest lastest 82,9 protsenti. Madal on hõlmatus ka korduvvaktsineerimisega koolilastel – viis doosi on saanud 79,2 protsendil kaheksa-aastastest lastest.
Eestis tuvastati VDPV2 tüve reovees viimati 2012. aastal. Nõrgestatud elusvaktsiini ehk suukaudset vaktsiini kasutamine lõpetati neli aastat varem. Tänapäeval kasutatakse Eestis inaktiveeritud poliomüeliidi vaktsiini, mis sisaldab inaktiveeritud viirusi ja haigestumist ei põhjusta. Vaktsiini tõhusus on 99 protsenti ja vaktsineerimisjärgne immuunsus pikaajaline.
Eestist ammu kadunud ränk haigus
Enteroviiruste hulka kuuluv poliomüeliit ehk lastehalvatustõbi on äge viiruslik nakkushaigus. Haigust iseloomustavad üldintoksikatsiooni nähud ja sageli ka kesknärvisüsteemi kahjustus, mis avaldub lõdva halvatusena. Viirusosakesed satuvad organismi sooletrakti või hingamisteede limaskesta kaudu.
Viirus kahjustab närvisüsteemi ainult ühel protsendil nakatanutest, ülejäänud patsientidel kujuneb aparalüütiline vorm või viiruskandlus. Kõige suuremas ohus on alla 15-aastased, eriti alla viieaastased, lapsed. Ehkki poliomüeliit on valdavalt laste haigus, haigestuvad sellesse aga ka täiskasvanud.
Tüüpilisel juhul algab haigus järsu palaviku tõusuga 38–40 °C ning üldtoksikatsiooninähtudega, milleks on peavalu, loidus, halb enesetunne, isutus ja oksendamine. Sageli tekivad ka kõhuvalu, kõhulahtisus või -kinnisus.
Tüüpilised nähud on ka valud eri kehapiirkondades, eriti seljas, lülisamba komplemisel ja pea või seljalihaste painutamisel. Sageli esinevad valud just nendes jäsemetes, kus hiljem kujunevad halvatused. Ühel juhul kahesajast tekib halvatus, mis omakorda viiel kuni kümnel protsendil juhtudest lõppeb surmaga. Ligikaudu üks neljandik paralüütilise haigusekuluga haigetest jäävad invaliidiks.
Eesti oli haigestumine kõige ulatuslikum 1958. aastal – 986 haigusjuhtu, 8,3 protsendil haigestunutest kujunes paralüütiline haigusvorm. Neist suri 3,3–3,4 protsenti. Viimased poliomüeliidi haigusjuhud registreeriti Eestis 1961. aastal Valgamaal.
Alates 1958. aastast hakati Eestis lapsi ja alla 45-aastaseid täiskasvanuid poliomüeliidi vastu immuniseerima. Aastal 1959 vaktsineeriti 631 265 inimest vanuses kaks kuud kuni 45 aastat.