Hispaania helilooja Francisco Tárrega komponeeris 1902. aastal kütkestava, elegantset lihtsust kehastava kitarrikompositsiooni. Sarnaseid jooni kuvandub aastaid hiljem maailma tähelepanu püüdnud põhjamaisest disainist. Lugu sai nimeks Gran Vals ehk Suur Valss.

Möödus peaaegu sajand, kui klassikalise muusikateose helifragmendist sai kaasaegse tehnoloogiaajaloo üks enim äratuntavamaid meloodiaid – Nokia telefoni vaikehelin. Vähe on neid, kes oskavad "Nokia meloodiaks" kutsutud viisijuppi seostada sajanditaguse Francisco Tárrega'ga. Mõnest noodist koosnev muusikaline signaal tähistab elavatele põlvkondadele segu ajatust kunstist ja põgusaks osutunud tehnoloogilisest üleolekust.

Gran Valsi valik ei osutunud pelgalt geniaalseks turunduslikuks õnnestumiseks. Sellest sai vahest isegi rohkem ülemaailmse tuntuse saavutanud Nokia eetose sümbol. Klassikalise meloodia abil sidus modernsuse laineharjal surfav Nokia oma kaubamärgi tehnoloogilise tippsaavutuse ja inimliku suhtlusvajaduse kontrastse tavalisusega. Leidub arvamusi, et Nokia on kõige nostalgilisem telefonifirma.

Sajandivanusele Tárrega muusikale lisaks võib mõelda, et firma esimese reklaami maalis Michelangelo 1508–1512. aasta paiku Sixtuse kabeli lakke. Tema võis mõelda, et kujutab suurel freskol Aadama loomise stseeni. Modernse sotsiaalse koolitusega maailmal on aga raske mööda vaadata fragmendist, mis kujutab kahte teineteise poole sirutuvat kätt, mida kasutas Nokia oma mobiiltelefonide käivitumise kuvana.

Michelangelo jagas Tárrega saatust. Nende kuulsust trumpas üleilmseks piire ja keeli ületanud kultuuriliseks artefaktiks tõusnud Nokia bränd. Kuuest noodist koosnevast helifraasist sai ühenduvuse ja uuenduslikkuse sünonüüm, ulatudes inimestest koosnevast maailmast kaugemale.

Gran Vals või õigemini "Nokia meloodia" oli 1990ndatel ja 2000ndatel avalikus ruumis nii üldlevinud, et seda õppisid laulma isegi linnud. 2009. aasta ülemaailmses hinnangus väideti, et seda lugu kuuldi päevas umbes 1,8 miljardit korda ehk igas sekundis umbes 20 000 korda. Toona võis näha, kuidas isegi linnulaulu peale haaras tänaval kümmekond inimest telefoni järele, hingates siis kergendunult, kui mõistsid, et see polnud tema telefon.

Nokia enda lugu paraku lahknes järsult Gran Valsi ajatust võlust. Hoolimata juhtivast positsioonist mobiiltehnoloogia vallas, Nokia ei suutnud kohaneda nutitelefonide revolutsiooniga. Firma käes oli 40 protsenti telefonide maailmaturust ja umbes kolmveerand paljude arenenud riikides müüdud telefonidest pärinesid Soome ettevõttest.

Vahest oli languse põhjuseks mütoloogiline. Sõna-sõnalt tõlkimatu mõiste peaks kajastama soome keeles stoilist sihi- ja eesmärgikindlust, kombineerituna vapruse ja vastupidavusega. Soomlased peavad sisu rahvusliku iseloomu ekspordiartikliks. See seletaks kangekaelselt klammerdumist vananenud platvormide külge, muutes ettevõte peaaegu üleöö maailma juhtivast ettevõttest sõna otseses mõttes uppujaks. See on viide viimasena ettevõtet juhtinud peadirektori abihüüdele.

Gran Valsi meloodiafraas pidas aga vastu, hoolimata seosest Nokiaga. Ilma maailmakuulsa ettevõtte osaluseta illustreerib viisikese kadumatu veetlus, kuidas kunst suudab eirata või unustada konteksti, milles seda kasutati. Sellega püsib see läbi aja isegi siis, kui maailma vapustanud tehnoloogiad ja ettevõtted kustuvad. Juhtunu pakub õpetliku paradoksi, kuidas millestki viivulisest võib kujuneda midagi ajatut. Kuigi Nokia hääbus ajalukku, on tänavate helitaustas nüüdseks haruldane Gran Vals õrnaks kajaks kunagisest särast ja eestlaste naabrikadedusest.

Kõik pole Nokiast veel kadunud. Sarnaselt Francisco Tárrega viisijupile jääb Nokiat meenutama suurepärane disain. Briti ajaleht The Guardian tuletab Gran Valsi meelde artiklis, mille pealkiri mängib Sõrmuste isanda teemadel: "Lord of the ringtones". Artikkel kajastab firma disaini ajalugu, millest on valmimas muuseumikvaliteediga väljapanek. Operatiivselt tegevuse katkestanud Nokiast jäi maha paarikümne aasta pikkune ulatuslik disainipärand, mille omandas hiljuti Soome Aalto Ülikool.

Ettevõtte juhtimine on iseseisev nähtus, millest seisab maailmaeduga garanteeritud disain lahus. Alvar Aalto nimega ülikool võimaldab Nokia vormide ja helide sisemaailmaga tutvuda alates jaanuarist nii veebipõhise kureeritud portaali kaudu kui ka Espoos asuva ülikoolilinnakus väljapandud näituse vahendusel.

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates "Portaal".