Linnutee-väline täht jäi täpist suuremana pildile
Esmakordselt teaduse ajaloos on astronoomid saanud ühe väljaspool meie Linnutee galaktikat asuva tähe pildile suuremana kui lihtsa valguspunktina.
Lõviosa Linnuteegi tähti jääb parimategi teleskoopide kaudu tehtud ülesvõtetele pelga täpina, sest kaugus nendeni on sedavõrd suur.
Selleks, et mõnest vähegi kaugemast tähest mingigi ulatusega kujutist pildile püüda, peab esiteks täht ise olema väga suur. Teiseks tuleb ühendada kahe või enama teleskoobi signaalid.
Täht, mille pildist Keiichi Ohnaka Tšiilist Andrés Bello Ülikoolist ja ta kolleegid ajakirjas Astronomy & Astrophysics kirjutavad, asub Linnutee kaaslasgalaktikas Suures Magalhãesi pilves, meist umbes 160 tuhande valgusaasta kaugusel.
Tähe läbimõõt on kaks tuhat korda suurem kui meie Päikesel, ta pind ulatuks Päikesesüsteemis Saturni orbiidini. Tegu on punase ülihiiuga, küpse tähega, mis valmistub peagi supernoovana plahvatama.
Erakordselt terav pilt sest tähest tehti Tšiilis Atacama kõrbes asuva Euroopa Lõunaobservatooriumi Väga Suure Teleskoobiga.
Pildil on näha, kuidas plahvatusootel tähest on välja pahisenud gaasi ja tolmu, millest moodustunud pilv on üllatuslikult pikliku, munaja kujuga. Võimalik, et munajuse on tekitanud tähe seni avastamata kaaslastäht.
Astronoomid on tähte nimega WOH G64 teadnud juba aastakümneid. Koletu suuruse pärast on nad teda nimetanud ka peemottäheks.
Viimase kümmekonna aasta jooksul on tähele pandud, et täht on hakanud kergelt tuhmuma. Tundub, et tuhmumine ongi tulenenud pildil näha olevast pilvest tähe ümber.
Kui tuhmumine jätkub, võib juhtuda, et edaspidi tähte enam pildistada ei saagi, kuni tast lõpuks supernoova tuleb. Millal see juhtub, seda mõistagi ei teata.
Igal juhul on praegune pilditegu tähtis astronoomiline verstapost. Meie oma Linnutee tähtedestki on seni ulatuvusega pildile saadud vaid natuke üle paarikümne.
