Õpingutega seotud spikerdamist ja muid akadeemilise petmise viise peetakse tabuks ning hariduse eesmärgi õõnestamiseks. Ühiskond organiseeris kooli, et anda õpilastele teadmisi ja oskusi, kuni saabub nende aeg panustada oma mõtestatud osa ühiskonna heaolusse.

Vahest ununes kooli käsitlev Platoni mõte, kuidas pettustest halvim on enesepettus. See keelatuks peetud tegevus on olnud oma erinevates vormides kooli lahutamatu osa põlvest põlve, teiste seas on harrastanud seda nii praegused õpetajad kui ka laitmatud lapsevanemad. Ühiskond on seda pigem vaikivalt aktsepteerinud, kui seda talumatust peegeldavalt hukka mõistnud.

Kas õppimisega seotud petmise katkematu niit sotsiaalses kudumis võib viidata sellele, et teatud negatiivsete asjaolude varjus esineb väljaütlemata eeliseid, mida ühiskond tajub ja talub, kuna need tasakaalustavad või isegi trumpavad seda osa mis põhjustab meelehärmi? Mis võiks olla õppimisprotsessi petmise plussid?

Mõnel juhul kajastab petmine leidlikkust ja kohanemisvõimet keerulistes olukordades. Selline võimekus on väärtuslik igasugustes kooli kaitsvast keskkonnast väljaspoole jäävates olukordades. Spikerdamise kavandamises võiks ära tunda õpilase taktikaliste otseteede otsinguid, nende kaalutlemist, planeerimist ja teostamist.

Selle tulemusel õpitakse navigeerima väljakutseterohketes süsteemides ja seadma ülesandeid tähtsuse järjekorda. Õpilaste seas on eriti huvitavaks mõjuks erandlik tähtaegadest kinni pidamine. Testiks või eksamiks peavad olema ju kõik plaanid ellu viidud. Seda oskust hindab ühiskond väga kõrgelt. Hiljem ei küsita, kuidas keegi selle omandas.

Petmise tagant kuvandub küllaltki pragmaatiline lähenemine lahenduse leidmiseks reaalsetele probleemidele. Seejuures on tegemist tõsielulise pinge olukorraga, milles tehakse omavanustega koostööd ja nuputatakse uuenduslikke lahendusi, mis võivad osutuda olulisemaks mõne koolitöö formaalsest läbimisest.

Veelgi julgemalt vaadates võivad õpilaste akadeemilise petmise juhtumid esile tuua õppeprotsessi või koguni haridussüsteemi puuduseid. Vahest on probleem selles, et kooli meetod ei oska õpilasi kaasata ega muuta materjali nendele äratuntavalt elu jaoks asjakohaseks.

Kognitiivne dissonants ilusaks mõeldud ja reaalse elu vahel on tehnilise arengu tulemusel jätkuvalt kasvanud. Haridusturule on lisandunud rahalisemas mõttes koolitöid tegevaid ettevõtteid nagu seeni pärast vihma. Kellelegi pole saladuseks, et neis teenustes valminud töödega saadakse kõrgharidust kinnitavaid diplomeid või koguni doktorikraade. Äri tähendab, et saadaval on raha. Raha reedab ka rahuldamata vajaduse olemasolu. Oleks ühiskond teist meelt, istuks need ettevõtjad vangikongis. Tegelikkus kõneleb vastupidisest.

Näite leiab kapitalismieksperimendist nimega Ameerika Ühendriigid, kus koolitööde abistamise hallis tsoonis toimetab börsiettevõte Chegg. Firma alustas omal ajal kallite kooliõpikute rentimisega. Sellega teenis firma õpilaste silmis palju plusspunkte, kuna astus vastu õpikute äriga rikastunud kirjastustele ja võimaldas kalli väljaostu asemel kasutada raamatuid vastavalt vajadusele. Seejärel laienes ettevõte õppimist toetavate testküsimuste ärisse, millele järgnes kooliülesannete vastuste õpetamise teenus. Seda viimast võib iseloomustada ka kodutööde ettenäitamise teenusena.

Keegi politseisse ei kaevanud. Otse vastupidi, firma läks börsile. Rahva usk sellise teenuse tulevikku kajastus aktsiahinna kasvus. Esialgu umbes 10 dollarit maksnud aktsiate hind küündis 2021. aasta pandeemia ajaks üle 100 dollari ja nende koguväärtus 14,5 miljardini. Kui keegi soovib praegu koolitööde abistamise ettevõtte aktsiaid osta, peab ta maksma alla kahe dollari. Tegemist ei ole sooduskampaaniaga. Vahepeal pole midagi juhtunud ka õpilaste moraaliga.

Miljardeid dollareid väärt olnud koolitööde abistamise ettevõtte krahhi põhjuseks on ChatGPT. Kes ütles, et õpilased on laisad ega taha õppida? Nad õpivad hea meelega, kui on olemas vaid vastav motivaator. Nad õpivad seda, mida peavad oluliseks. Sel juhul õpivad nad koostama ChatGPT sisendeid. Arvatavasti tegelevad nad ka teksti toimetamisega sellisesse vormi, et õpetajatel oleks raskem autorluses kahelda. Loomulikult esineb selleski õppetöövormis halbu õpilasi, kes jäävad vahele.

Konstruktiivsemaid tahke juurde otsides on õpilastel olemas kohene juurdepääs väga suurele teadmiste ruumile. Neile võimaldatakse sobival ajal ja sobivas kohas leida kiiresti selgitusi, näiteid ja lahendusi. Nende jaoks, kes soovivad ka päriselt materjali mõista, võib ChatGPT olla traditsiooniliselt piiratud võimalustega koolile vägev täiendus, mis aitab teemasid põhjalikumalt ja omas tempos uurida.

Formaalselt on hea seegi, et turult on kadumas koolitööde libaautorlust pakkuvate teenustega kiiresti rikastunud ettevõtted. ChatGPT teenus on tasuta. Ühtlasi torgib kogu petmise arengu temaatika akadeemilise organisatsiooni väärtuspakkumise vanameelsust. Muidugi peab kaaluma ka kahjusid, mis võivad olla märgatavad. Seda enam peaks uudne olukord käivitama aga sisulisema diskussiooni tuleviku hariduse olemuse üle.

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates "Portaal".