Peoloom on siin mõistagi liialdus, sest herilane liigist Vespa orientalis ei manusta kanget kraami mitte kõrgendatud meeleolu loomiseks ega ka mitte murede uputamiseks, vaid lihtsalt ta toit võib rohkesti etanooli sisaldada.

Toiduks on tal üldiselt küpsed puuviljad, sealhulgas viinamarjad, milles sisalduv suhkur muutub käärimisel etanooliks. Etanoolil on küll oma toiteväärtus, kuid samas on ta ka mürgine.

Ka need loomad, kes ongi kohastunud just käärivate puuviljade söömisele, nagu näiteks äädikakärbes, ei suuda taluda enam kui neljaprotsendise etanoolisisaldusega suupoolist.

Sofia Bouchebti Tel Avivi Ülikoolist ja ta kolleegid toitsid herilasi terve nädala etanooli sisaldava suhkrulahusega. Eri katsetes oli lahuse etanoolisisaldus erisugune, ulatudes ühest protsendist kuni tervelt kaheksakümneni.

Suur oli teadlaste hämming, kui selgus, et ka kõige kangem jook ei põhjustanud mingeid muutusi putukate käitumises. See ei lühenenud selle nädalase joomatuuri läbinud herilaste eluiga.

Asi on seda imekspandavam, et looduses naljalt enam kui 20-protsendist etanoolisisaldust kuskil ei kohta.

Teadlased tuvastasid, et herilase kõhus elab pärmiseen, kes aitab alkoholi kiiresti lagundada. Herilase genoomis leidub aga lausa mitu koopiat ühe alkoholi lagundamist soodustava aine tootmise geeni.

Võimalik, et selle herilase erilise alkoholitaluvuse lähemast uurimisest on kunagi kasu ka alkoholismi all kannatavate inimeste abistamisel. Võib ju loota, et leitakse võimalus alkoholi kiireks lagundamiseks ka inimese kehas.

Aga praegusest uuringust kirjutavad Bouchebti ja kaasautorid Ameerika Ühendriikide teadusakadeemia toimetistes.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.