Kaks kammlooma võivad ühineda üheks isendiks
Iga inimene on täiesti omaette isik, omaenda unikaalse isikukoodiga ja oma isikliku ainulaadse geenikoodiga. Nii me neist asjadest üldiselt ju aru saame. Aga loomariigis on olendeid, kelle jaoks ei ole isendite vaheline piir sugugi nii selge ja ületamatu kui enamikul tavaks.
Võtame näiteks kammloomad, algelisevõitu veeelukad, kes väliselt võivad ehk meenutada meduusi, kuid moodustavad siiski täiesti omaette hõimkonna, Ctenophora, millesse kuulub küll ainult umbes 150 liiki.
Suur oli teadlaste üllatus, kui nad hiljaaegu avastasid, et vähemalt üks liik kammloomi, Mnemiopsis leidyi ei näi pidavat millekski eriliseks seda, kui kaks isendit omavahel ühinevad ja saavad üheksainsaks isendiks.
Kei Jokura Inglismaalt Exeteri Ülikoolist pani laboris kammloomi uurides tähele üht eriliselt suurt isendit, kellel paistis ka mõningaid kehaosi ja elundeid leiduvat kahekordselt.
Jokurale tundus kohe, justkui oleks kahest loomast üks kokku pandud. Ta püstitas koos kolleegidega hüpoteesi, et eriskummaline olend oli tekkinud kahe katseloomade püügil viga saanud looma ühinemisel.
Hüpoteesi kontrollimiseks tegid nad seejärel katse, kus lõikasid mõnedel kammloomadel teaduse nimel mõned tükid küljest ja panid nad siis kahekaupa akvaariumidesse.
Selgus, et üheksal juhul kümnest ühinesidki vigastatud kammloomad omavahel kõigest mõne tunni jooksul üheks loomaks kokku.
Huvitaval kombel ei tõrjunud loomade immuunsüsteem enda jaoks võõrast kudet sugugi. Teadlased järeldavad, et kammlooma immuunsüsteem vist äkki ei teegi siis iseendal ja teisel sama liigi isendil vahet.
Kui teadlased ühinenud isendit puudutasid, siis reageeris see tervikuna nagu üks loom, mis näitab, et närvisüsteem toimis ühtsena.
Jokura ja kaasautorid kirjutavad avastusest ajakirjas Current Biology.
Edasi soovivad nad uurida nähtuse aluseks olevaid molekulaarseid mehhanisme.