Vähemalt mõnes Eesti seirejaamas tõusis ööpäeva keskmine õhutemperatuur üle 20 kraadi üheksal päeval ja seda isegi veel kuu keskel. Viimati nägi nii kõrgeid keskmisi õhutemperatuure 2019. ja 2018. aasta septembris ja veel varem alles 2002. aastal, igal korral kahel päeval, selgub ilmateenistuse ajaveebist.

Päevased temperatuurirekordid purunesid ridamisi kokku 15 päeval. Maksimaalne õhutemperatuur mõõdeti 4. septembril Haapsalus, kui temperatuur tõusis 29,8 °C kraadini. Samal päeval sai kuus seirejaama endale uue septembri rekordi.

Ebatavaline oli ilmateenistuse sõnul seegi, et kunagi varem pole tõusnud temperatuur kuumalaine algust tähistava 27 °C kraadini nii hilja. Seni oli kõige hilisemaks kuupäevaks 11. september aastast 1955. Sel aastal juhtus see 17. septembril.

Kõige jahedam oli 30. september. Kuusikul langes minimaalne õhutemperatuur siis -1,6 °C kraadini ja mitmel pool esines härmatist.

Septembris oli kaks suuremate sadudega perioodi: 11.–14. ja 25.–29. september. Kõige kuivem piirkond oli Kirde-Eesti, kus Narvas ja Jõhvis sadas vaid kolmandik pikaajalisest keskmisest. Kõige märjemad paigad olid Tallinn (180 protsenti normist), Lääne-Nigula (174 protsenti) ning Türi (149 protsenti). Eesti keskmine sademete hulk on 57 mm, mis vastab ligilähedaselt pikaajalisele keskmisele.

Kõik jaamad registreerisid päikesepaistet 25 päeval, ülejäänud viiel päeval paistis päike vähemalt kuskil Eestis, viiel päeval osad jaamadest. Kõige päikeselisem koht oli Võru, kus päikest paistis 254 tundi ehk normist ligi 1,7 korda rohkem.