Tänavu juulis leidis Kõruse elanik Wilhelm Tell Saaremaa rannaliivalt suure surnud kilpkonna. Eile jõudsid looma jäänused Tartusse, kus muuseumi teadlased tundsid kilbi järgi ära Eestis seninägematu nahkkilpkonna.

"Minu jaoks oli see väga suur uudis. Meil on vaalasid, delfiine, kõike sellist – selle peale mul ei oleks kulmud väga kerkinud. Samas sellist looma meil ei ole siin varem teadaolevalt ujunud," ütleb TÜ loodusmuuseumi DNA- ja keskkonnakogu proovide kuraator Sergei Põlme.

TÜ muuseumi zooloogia teaduri Villu Soone sõnul on leid samuti väga haruldane: "Mitte meie riigi jaoks, vaid üldse kogu regiooni jaoks. Sellist leidu Läänemeres ei ole kusagil. Ainult Taanist mõnikord on leitud." Wilhelm Telli sõnul pärineb varasem esmaleid Taanist Langelandist.

Nahkkilpkonn on Soone sõnul avaookeanide liik, kes pesitseb näiteks Kariibi mere ääres või troopilises Aafrikas. Siiski tuleb liik toime ka jahedamates vetes ja käib rannal munemas. Nahkkilpkonn kuulub Rahvusvahelise Looduskaitseliidu ohustatud liikide nimekirja, sest inimesed on pikalt tema mune toiduks tarvitanud. Ülejäänud kilpkonnadest lahknes liik umbes 200 miljoni aasta eest, moodustades tänapäevaks omaette alamseltsi.

"Nahkkilpkonn on küll maailma suurim kilpkonn, kelle täiskasvanud isendid võivad kahemeetriseks kasvada, aga see isend siin meil nii suur ei ole siiski," märgib Soon. Ehkki ta looma täpselt mõõtnud pole, ulatub isendi pikkus veidi üle meetri. "Võib-olla oli tegemist noorloomaga?" arutleb teadur.

Vastuseta küsimusi on kilpkonna ümber veel palju. Põlme võttis looma jäänustest juba esimesed koeproovid. Koostöös välismaa teadlastega loodetakse järjestada eluka DNA: nii võiks muu hulgas selguda tema täpsem päritolu.

Algselt olid loomal alles ka kõhualune ja vähemalt üks loib. Praeguseks on uurijate päralt aga vaid eluka kilp ja pealuu. "See [kilpkonn] suurusjärgus paar kuud oli kellegi tagaaias lihtsalt, enne kui info meieni jõudis ja kilpkonn sealt ära toodi. Niisiis need koed on kahjustunud. Kui Eesti suves kaks kuud midagi seisab, siis võib arvata, et see on juba üsna lagunenud seisundis," selgitab Põlme.

Tartu Ülikooli loodusmuuseumi uusimat eksponaati saavad varsti näha kõik külastajad.