Šotimaal asuvas Saint Andrewsi Ülikoolis loomade kommunikatsiooni uuriv Gal Badihi analüüsis kolleegidega Ida-Aafrika šimpansite kogukondades vahetatud tuhandeid žeste. Näiteks sirutavad mõned loomad välja käe kerjamiseks, lootes liha nosivalt karjakaaslaselt palukest saada. Enamasti vastab teine šimpans sellele soovitud käitumisega. Mõnikord areneb see aga pikemaks vestluseks. Näiteks võib osutada teine šimpans, et on valmis esimest šimpansit sugema ainult juhul, kui too seda esimesena teeb, vahendab Science.org.

Hiljutises töös lootis Badihi töörühm taolisi mõttevahetusi paremini mõista. Selleks võttis Badihi kolleegidega aluseks suure andmebaasi, mis sisaldab sadade tundide jagu videomaterjali. Teadlased kirjeldasid kaadri täpsusega iga videole jäädvustatud šimpansi liigutusi, saadud vastuseid, žestide kestust ja muid üksikasju.

Nad leidsid, et šimpansid vastasid liigikaaslase žestile žestiga igal seitsmendal juhul. Ühel korral vahetasid kaks šimpansi järjest isegi seitse žesti. Ugandas Budongo metsas oli tapnud noor isane Daudi väikese antiloobi ja noor emane Onyofi palus liha. Järjestikuste kerjažestide peale vastas Daudi iga kord käte viibutuste, tormamise ja trampimisega, mis tähendas "mine ära, hoia eemale".

Loomad vahetasid omavahel žeste kiiresti ja tihti ajaliselt kattuvalt ehk nende vestlused voolasid sarnaselt inimeste omale. Keskmiselt kulus teise šimpansi žestile omaenda omaga vastamiseks 120 millisekundit, mis on võrreldav inimeste mõttevahetustega. Käitumuslikud vastused, nagu toidu loovutamine või sugemine, võtsid tavaliselt aega palju kauem, umbes 1,2 sekundit.

Kiired žestikõnelused iseloomustasid kõiki uuritud kogukondi. Budongo metsa Sonso kogukonnas toimusid need keskmisest mõnevõrra aeglasemalt, ent töörühma sõnul pole selles midagi harukordset. Inimeste seas vahelduvad näiteks taanlaste sõnavõtud keskmisest aeglasemalt, mil jaapanlased on seevastu mõnevõrra kiiremad.

Uuringus mitte osalenud loomade kommunikatsiooni uurijate sõnul on tulemuste näol tegu esimese korraga, kui loomade seas tõestatud kiirete ja eesmärgipäraste sõnavõttude vaheldumise olemasolu. Teised loomad võtavad suhtlemisel samuti kordamööda sõna – ühe koera haukumise peale võib teine koer talle vastu haukuda. Šimpansite žeste eristab neist aga nende selge tahtlikkus, samas kui haukumiste ja linnulaulu näol võib olla tegu lihtsalt refleksiivse vastusega.

Samuti võib aidata töö paremini mõista inimeste omavahelise suhtluse päritolu. Evolutsioonilised lingvistid otsivad teiste liikide seas inimkeele omaduste kõige algelisemaid vorme, et mõista, kuidas ja millal need võisid tekkida. Sarnase omaduse – sõnavõttude vaheldumise – leidmine inimeste lähisugulastel annab tuge oletusele, et see võime oli juba varajastel inimestel ning võib-olla isegi šimpansite ja inimeste ühisel eellasel.

Badihi sõnul on nii põhjapaneva järelduse tegemiseks veel vara. Esmalt tuleb uurida, kas seda kohtab ka teiste väga sotsiaalsete liikide, näiteks elevantide, vaalaliste ja vareste seas.

Uuring ilmus ajakirjas Current Biology.