Sõda Ukrainas kammitseb suur-konnakotkaste rännet
Ukrainas käival sõjal on tõsiseid tagajärgi ka loomadele ja lindudele. Muu hulgas häirib sõjategevus lindude rännet. Inglise ja Eesti teadlased annavad teada, et suur-konnakotkas, liik, kelle arvukus on viimaseil aastakümneil niigi langusse pööranud, on sõja puhkedes pidanud taluma ka oma rännuelu segipaiskumist.
Charlie Russell East Anglia Ülikoolist ja ta kolleegid, nende seas Ülo Väli Eesti Maaülikoolist, jälgisid GPS-seadmete abil suur-konnakotkaste rännet juba enne ja natuke aega ka pärast Venemaa ulatusliku sissetungi algust Ukrainasse 2022. aasta veebruaris.
Nad kirjutavad ajakirjas Current Biology, et kui enne sõja järsku laienemist ja hoogustumist olid rändlindude peamisteks muredeks rasked ilmaolud või inimmõju tugevnemine sisseharjunud peatuspaikades, siis nüüd on neile lisandunud lahingutegevus ja vägede liikumine.
GPS-seadmetelt saadud andmed näitavad, et suur-konnakotkad on oma tavapärastelt rännuteedelt tugevasti kõrvale kaldunud. Oma tavapärastes peatus- ja toitumispaikades veedavad nad nüüd vähem aega kui enne või väldivad neid kohti sootuks.
Teekonna pikenemise tõttu on suur-konnakotkad jõudnud pesitsuspaikadesse tavapärasest hiljem. Nende füüsiline vorm võib tähtsal pesitsusajal olla vintsutuste tõttu nõrgem kui seni.
2022. aasta kevadrändel pikenes 19 jälgitud suur-konnakotka teekond keskmiselt 85 kilomeetri võrra. Rände kestus läks viis-kuuskümmend tundi pikemaks. Isaslindudel kahanes ka keskmine lennukiirus.
Ukraina territooriumil tegi vahepeatuse ainult kuus lindu 19-st, varasemail aastail peatus Ukrainas aga 18 lindu 20-st.
Teadlaste kirjeldatud rändemuserdused on seda kurvastavamad, et suur-konnakotkas on punases nimekirjas klassifitseeritud kui ohualdis liik.
Pildil on suur-konnakotkas Tõnn GPS-saatjaga.
