Ahvileivapuud on pärit Madagaskarilt
Ahvileivapuu ehk baobab on eriskummaline puu, mille tüvi kasvab jämedaks, õied on valged ja viljad vitamiinirikkad.
Ahvileivapuu perekonda kuulub tegelikult kaheksa liiki; neid puid leidub Aafrikas ja Madagaskaril, aga ka Araabia poolsaarel ja Austraalias. Ahvileivapuude päritolu on looritanud salapära, kuid nüüd on teadlased seda loori kergitanud.
Rahvusvaheline teadlasrühm eesotsas Qing-Feng Wangiga Hiina Teaduste Akadeemia Wuhani botaanikaaia taimelaborist väidab genoomiuuringute põhjal ajakirjas Nature, et vähemalt tänapäeval olemas olevad ahvileivapuuliigid on kõik pärit Madagaskarilt.
Seda tulemust toetab ka tõik, et kuus ahvileivapuuliiki kaheksast kasvabki looduslikult ainult sellel ülirikkaliku taimestiku ja loomastikuga India ookeani saarel.
Wang ja ta kolleegid said järjeldatud kõigi tänapäevaste ahvileivapuuliikide genoomi. Genoomi paremast tundmisest võib kasu olla ka nende tähelepanuväärsete, ökoloogiliselt ja kultuuriliseltki tähtsate puude kaitsel.
Teadlased sedastavad, et ahvileivapuuliikide arengut ja levikut on mõjutanud kliimaolud, merepinna taseme kõikumised ja tolmeldajate tegevus. Nad kirjutavad, et viimase kümne miljoni aasta jooksul on ahvileivapuude levikut soodustanud just madalam meretase. Ahvileivapuu tähtsate tolmeldajate sekka kuuluvad aga nahkhiired ja surud.
Tänapäeval on mõned ahvileivapuuliigid tugevalt ohustatud. Uuringu autorite sõnul tuleks need ametlikult kuulutada kriitilises seisundis olevaks.
Sellised ohutegurid nagu kaevanduste laiendamine, viljade liigne korjamine ja kõrbete pealetung kimbutavad ka Aafrika mandril kasvavat harilikku ahvileivapuud, kuigi Rahvusvaheline Loodushoiuliit ei ole seda liiki veel oma punanimekirja üles tähendanud.
