Droon on hea hüljeste vaatlemise vahend, see näitab, kuidas emahülged poegadega suhtlevad. Kui rannal kõnniks inimene, kaoks emahülged vette, ütles Mart Jüssi.

Tänavu ei näe hülgeuurija palju surnud hülgepoegi. See näitab, et hüljeste järelkasvule oli hea talv – jääd oli piisavalt.

"Jää on tegelikult nii suur asi, kui see merre tekib, et seal on kõigile ruumi ja neil ei ole ühtegi põhjust, miks nad peaks hakkama kuskile kuhjuma või trügima. Sel aastal oli jääd nii palju, et seda kuhja poegimist ei tekkinud ja kohe on näha tagajärjed selles, et rohkem poegi jääb ellu," selgitas Jüssi.

Kalurid näevad traditsiooniliselt hülges konkurenti ja võrgulõhkujat. Kutseline kalur Tarmo Luks ütles, et nakkevõrkudega püük Pärnu lahes on välja suremas, sest hüljes jõuab alati esimesena jaole.

Varsti jõuavad tänavused hülged võrkude juurde. Siin ei aita eriti ka hülgepeletid.

"Hülgepeleti funktsioon on kahe otsaga. 10 protsenti hüljestest on n-ö kurdid, kellele see hülgepeleti ei mõju. Ja need käivad ikka meil neid püünistes söömas. On ka neid, kes elavadki meie püüniste vahetus läheduses ja toituvad sellest kalast," rääkis Luks.

Hüljeste kuulmise kadumise põhjustab mürareostus, selgitas Mart Jüssi. Nii suuri meretuuleparke hüljeste leviala lähedal, nagu Eestisse planeeritakse, pole tema sõnul kuskil. Tegu on uue merekasutuse viisiga, mille mõju on teadmata.

"Mida kõige rohkem peljatakse, on see, et tuuleparkide helid hakkavad maskeerima veealust helimaastikku. /.../ See veealune kuulmine on kõige suunavam, juhtivam jõud. Ja kui räägitakse hüljeste kuulmise kadumisest, siis see tulebki sellest, et seda müra on tänases keskkonnas üsna palju," rääkis Jüssi.

Tänavune talv oli hüljestele hea. Kuid viigerhülge aeg meie vetes võib mõnekümne aasta pärast lõppeda, märkis Jüssi. Arktilise viigri jaoks on meil liiga soe.

"Me näeme juba märke, et nende arvukus hakkab võib-olla vähenema. Nad hakkavad tõmbuma põhja poole, kus veel on Läänemeres jääd," ütles Jüssi.