"Minu jaoks on see natukene müstiline info, mis praegu sisse voolab. Ma ei näe ühtegi füüsikalist põhjust, miks peaks seda tuumapommi satelliidi peal kosmoses orbiidil hoidma. Kui sul on kuskil seda plahvatust vaja, saadad sa lihtsalt raketi ülesse ja viie minuti pärast toimub 400 kilomeetri kõrgusel plahvatus. Keegi ei saa seda ette näha, vältida ja raketti ennetavalt alla tulistada," selgitas Noorma saates "Uudis+".

NATO küberkaitsekoostöö keskuse direktor märkis, et Maa orbiidil tiirleb praegu kümneid tuhandeid satelliite. Neist suure osa moodustavad ettevõtte Starlink sidesatelliidid. Samadest tehiskaaslastest lõikab teiste seas kasu ka Ukraina kaitsevägi. Teoorias on nende rivist välja löömine lihtne. Tuumapommi plahvatusel vallandub piisavalt energiat ja elektromagnetkiirgust, et läbi kärsatada sadu plahvatuse lähistel asuvaid satelliite.

Samas ei tasu unustada, et kosmoses on mõõtkavad suured. Isegi kui plahvatus suudab rivist välja lüüa parasjagu tuhandete kilomeetrite kaugusel asuvaid satelliite, ei piisa sidevõrgustiku töö häirimiseks ühest plahvatusest. "Pigem siin räägiks kümnetest, kui mitte sadadest plahvatustest, mis oleks kirjeldatud olukorra tekitamiseks vajalik," viitas Noorma.

Ühtlasi tekitaks strateegia probleeme ka Venemaale endale, sest kahjustada võiksid saada selle enda ja tema liitlaste satelliidid.

Nõnda on tema arvates kuulduste näol orbiidile tuumapommi parkivast Venemaast tegu pigem infomüraga. Viimase eesmärgiks võiks olla näidata maailmale Venemaa valmidust kasutada äärmuslikke meetmeid.

"Arvan, et jutt käib vana kontseptsiooni taas sõjalisse planeerimisse võtmisest. Venemaa analüüsib, kas mingil hetkel kosmoses tuumapommi plahvatus oleks talle kasulik, mitte seda, et ta nüüd hakkaks seda konkreetset pommi ennetavalt kosmosesse viima," sõnas Noorma.

Samuti ei tasu tema sõnul arvata, et NATO riigid poleks võimalike häiretega sides oma planeerimises arvestanud. "Teame, et meie kõige suurem võimalik vastane ja Venemaa on väga hea elektroonilise sõjapidamise võimekusega. Meie sõjavägi on kogu aeg treeninud, et olla võimeline ka kaasaegsete tehnoloogiate, sidesüsteemide ja GPS-ita metsas kenasti hakkama saama. Tean, et meie liitlased teevad samamoodi," rõhutas professor.