X

Laadi alla uus Eesti Raadio äpp, kust leiad kõik ERRi raadiojaamad, suure muusikavaliku ja podcastid.

Teaduse elutööpreemiad pälvisid Jakob Kübarsepp ja Raivo Uibo

{{1707386580000 | amCalendar}}
Teaduse elutööpreemiad pälvisid Jakob Kübarsepp ja Raivo Uibo.
Teaduse elutööpreemiad pälvisid Jakob Kübarsepp ja Raivo Uibo. Autor/allikas: Reti Kokk ja Andres Tennus

Teaduse elutööpreemiad said sel aastal Tallinna Tehnikaülikooli emeriitprofessor ja vanemteadur Jakob Kübarsepp ning Tartu Ülikooli immunoloogia korraline professor Raivo Uibo.

Teaduse elutööpreemia suurus on 40 000 eurot.

"Kui vaadata preemiale kandideerinud konkurentide nimekirja, ei ole uskunud, et ma midagi saan. Nii tugevas konkurentsis preemia saamine on väga meeldiv," sõnas Jakob Kübarsepp.

Elule tagasi vaadates oli vanemteaduril kõige suurem hea meel üle selle, et tal on õnnestunud tegeleda elu erinevate valdkondadega. "See on nagu kümnevõistluses. Selles võitmiseks ei pruugi sa teha ühte või teist ala täiesti tipptasemel, aga kõik kokku annab päris normaalse taseme. Olen üritanud nii kõrghariduse valdkonnas kui ka teaduses – see moodustab kokku ühtse maastiku, kus eri rolle täita," lisas professor.

Noorematele teadlastele mõeldes soovitas ta meeles hoida, et ainult kaasasündinud andekusest läbilöömiseks ei piisa. "Selleks on vaja tööd teha nagu spordis. Soovitan hoida noortel laiemat fookust. Ülikooli prorektorina püüdsin seista näiteks kõvasti selle eest, et inseneridele ei õpetataks ainult inseneriteadusese tarkusi, vaid ka sotsiaalteaduslikke aineid, filosoofiat ja majandust," sõnas Kübarsepp.

Emeriitprofessori elutöö sisu seisneb pulbermetallurgia vahenditega selliste ülitugevate ja vastupidavate kattekihtide ning kulumiskindlate kergkomposiitide loomises, mis ei sisalda strateegilisi, kalleid ja keskkonnaohtlikke metalle, näiteks volframit või koobaltit.

Samuti on Kübarsepp suutnud esildise kohaselt kindlustada, et Eestis oleks tipptasemel nii inseneeria õpetamine kui ka pulbermaterjalide tehnoloogia. Ise õpetades, juhendades, õpikuid kirjutades ja keeleruumi laiendades, aga ka prorektorina õpetamist korraldades ning kõrghariduse programmidesse ja hariduse kvaliteedi hindamisse panustades.

"See võtab täiesti sõnatuks! Tunne on võimas," märkis Raivo Uibo uudise peale.

"Oma tegevusele tagasi vaadates tulevad esimesena pähe särasilmsed noored, nii järgmised põlvkonnad kui ka need, kellega me Nõukogude perioodil ise põlve otsas asju, näiteks immunoreaktiive nikerdasime. Novaatorlust oli toona palju," meenutas professor.

Sära ja õhina säilitamises mängivad Uibo sõnul keskset rolli oskuslikud juhendajad. "Kõige olulisem on ära tunda, millal peab rakendama sundust ja millal noored vabaks lasta, mis võib tuua parema tulemuse. Seda ütlevad kõik teadusrühmade juhid, et sordiini all vabadus on väga vajalik ja see sordiin on sinna juurde väga mõõdukas. Vahel on noorte ideed liiga uljad ja siis ütledki, et nende juurde võiks paari aasta pärast tagasi tulla, kui sul on kogemust rohkem," sõnas professor.

Raivo Uibo on üks silmapaistvamaid ja mõjukamaid meditsiiniteadlasi Eestis, kaasaegse kliinilise immunoloogia alusepanija, liider ning suunanäitaja. Tema elutöö hõlmab teadustööd kõige laiemas mõistes, alates teadusliku mõtteviisi õpetamisest ja propageerimisest, vajaliku taustsüsteemi kujundamisest ja teaduse väärikuse hoidmisest kuni ainulaadsete avastuste ja nende rakendusteni.

Näiteks on tema töö aidanud paremini mõista krooniliste põletike taga olevaid immunoloogilisi mehhanisme kui ka luua maksahaiguste eri kliinilisi vorme eristatavaid teste. Lisaks on ta andnud tohutu panuse nii oma erialakogukonna kui ka teadusmaastiku ja kogu ühiskonna arengusse ja terve plejaadi uute teadlaste kasvatamisse.

Aastapreemiad (à 20 000 eurot) eelneva nelja aasta jooksul valminud ja avaldatud parimate teadustööde eest pälvisid:

  • Jaan Aru – Aru ja tehisaru süsteemide sarnasuste ja erinevuste kaardistamine
  • Viljar Jaks – Kudede regeneratsioon ja rakuväline maatriks ja Peep Palumaa tööde tsükli "Vase metabolism ja selle regulatsiooni võimalused" eest – keemia ja molekulaarbioloogia alal, preemia jagatuna kahe tööde tsükli vahel;
  • Dmitri Vinnikov (kollektiivi juht), Andrei Blinov, Andrii Chub, Oleksandr Husev – Topoloogiat muutva juhtimisega innovaatilised jõuelektroonikasüsteemid
  • Aare Märtson ja Katre Maasalu – Ortopeediliste haiguste molekulaarsed mehhanismid ja käsitlus
  • Carlos Pérez Carmona (kollektiivi juht), Meelis Pärtel, Riin Tamme ja Aurèle Éric Toussaint – Globaalne käsitlus erinevate elustikurühmade funktsionaalsest mitmekesisusest
  • Eve Veromann – Innovaatilise RNAi tehnoloogia arendamine ja looduse hüvede rakendamine jätkusuutlikus põllumajanduses
  • Indrek Ibrus – Meediainnovatsiooni, digikultuuri ning kultuuriandmete uuringud
  • Andreas Ventsel ja Mari-Liis Madisson – Poliitika-semiootika, infomõjutustegevuse ja vandenõuteooriate semiootiline analüüs

Akadeemiku ja Tallinna Tehnikaülikooli jõuelektroonika uurimisrühma juhtivteadur Dmitri Vinnikovi sõnul oli teaduspreemia saamine tore uudis: "Seda on väga rõõm kuulda." Tema töörühm tegeleb jõuelektroonikaga, arendades üha paremaks energiamuundureid. "Preemia tuli meie töö eest teemal, kuidas muuta energiamuundureid tõhusamaks. Me oleme selles väga tugevad. Minu uurimisrühm on Baltikumis ainuke, kes neid arendab," selgitas ta.

Energiamuundureid kasutatakse Vinnikovi sõnul praegu kõigis elektroonikaseadmetes mobiilidest lennukiteni. "See on elektroonika, mis juhib praegu maailmas toimuvat innovatsiooni: elektrisõidukeid ja taastuvenergeetikat. Tänu jõuelektroonikale need arenevad nii ruttu," kirjeldas ta.

Energiamuunduritest üksi tema sõnul aga ei piisa. "Neid on tarvis muuta veel tõhusamaks, töökindlamaks ja kindlasti odavamaks. Nii saaksid kõik neid kasutada. Samuti kiirendaks see progressi ja energiapööret. Meie teadustöö eesmärk ongi muuta jõuelektroonika seadmed veel tõhusamaks, töökindlamaks ja kindlasti odavamaks," sõnas ta.

Ehkki Vinnikovi töörühmas on tegelikult 22 inimest, tõstis ta eraldi esile oma kolme rühmakaaslast, Andrei Blinovi, Andrii Chubi ja Oleksandr Husevit, kes on Ukraina kodanikud: "Nad on minu laborist välja kasvanud ukrainlased ning preemia saamine oli meie pikaajalise ja kvaliteetse koostöö tulemus."

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: