X

Laadi alla uus Eesti Raadio äpp, kust leiad kõik ERRi raadiojaamad, suure muusikavaliku ja podcastid.

Galerii: Vikipeedia teadusfoto võistluse paremad pildid

Vesilestad (Hüdrakariin) on väga liigirikas väikeste ämblikulaadsete rühm, keda on jaotatud üle 50 sugukonda. Maailmas leidub üle 6000, Eestis üle 100 liigi. Eestis elavad vesilestad enamasti madalates seisuvetes.
Vesilestad (Hüdrakariin) on väga liigirikas väikeste ämblikulaadsete rühm, keda on jaotatud üle 50 sugukonda. Maailmas leidub üle 6000, Eestis üle 100 liigi. Eestis elavad vesilestad enamasti madalates seisuvetes. Autor/allikas: Janek Lass/CC BY 4.0

Wikimedia Eesti korraldatud teadusfoto konkursil valis žürii aasta teadusfotograafiks Eesti Maaülikoolis vanemteaduri Enno Merivee. Kokku laekus võistlusele 75 fotot ja kuus videot.

Töid sai esitada seitsmes kategoorias: inimesed teaduses, mikroskoobipildid, muud meediafailid, pildiseeriad, loodus, astronoomia ja üldkategooria. Lisaks panid eriauhinnad välja ajakirjad Horisont ja Eesti Loodus ning ettevõte Regio. Põhikategoorias äramärkimist leidnud fotod saadetakse edasi ülemaailmsesse finaali.

1. Inimesed teaduses: Peeter Paaver

Käsitsi puursüdamiku võtmine Eesti rabas. Autor/allikas: Peeter Paaver/CC BY 4.0

2. Mikroskoobipildid: Enno Merivee

Parasitoidi Paracodrus apterogynus nukud naksuri vastse tühjaks söödud kestas. Parasiteeritud traatuss leiti 27. augustil 2021 välitööde käigus Lõuna-Eestist. Autor/allikas: CC0

3. Muud meediafailid: Maxim Bilovitskiy

Video näitab süsinikdioksiidi omadust minna temperatuuri tõustes ülekriitilisse olekusse. Algselt joodeti väikeses klaasampullis umbes 70-atmosfäärilise rõhuga väike kogus süsihappegaasi. Kui ampulli kuumutati, hakkas sees olev süsinikdioksiid minema ülekriitilisse olekusse, tekitades sellega ebatavalise aine oleku, mis ei ole vedel ega gaasiline. Pärast jahutamist võis täheldada vastupidist efekti.

4. Pildiseeriad: Janek Lassi mikroskoobifotode seeria

5. Loodus: Peeter Paaver

Kostivere karstiala droonilt 2023. aastal. Autor/allikas: Peeter Paaver/CC BY 4.0

6. Astronoomia: Taavi Niittee

Elevandi londi udukogu asub meist umbes 2400 valgusaasta kaugusel ning koosneb suurest ligi sadakond valgusaastat laiast gaasi- ja tolmupilvest, mis on täis ohtralt pisemaid tähetekke piirkondi. Terve udu paneb helendama udukogu keskel asuv sinine ülihiidtäht (tegelikult kolmiktäht) tähisega HD 206267, mille tähetuule kiiruseks on mõõdetud rekordilised 3225 kilomeetrit sekundis. Fotol udu vasakus servas iseloomulikus ringikujulises halos paistab täht nimega Mu Cephei või Hercheli Garneti täht. Tegemist on punase hüperhiiuga, mis plahvatab kosmilises ajaskaalas varsti supernoovana.

Elevandi londi udukogu. Autor/allikas: Taavi Niittee/CC0

7. Üldkategooria: Peeter Paaver

Põhja-Eesti rannik. Autor/allikas: Peeter Paaver/CC BY 4.0

Horisondi eripreemia: Enno Merivee

Valguse interferentsi värvilised mustrid euroopa linnusääse läbipaistval tiival. Alles hiljuti avastati, et mitmesuguste putukate läbipaistvad tiivad ilmutavad tumedal taustal ootamatult kirkaid struktuurseid värvimustreid. Autor/allikas: Enno Merivee/CC0

Ajakirja Eesti Loodus eripreemia: Janek Lass

Tiigi-klaasiksääse vastne. Vastsed on vee-elulised ja läbipaistvad. Neil on unikaalne toitumismeetod: nende tundlad on muundunud haaramiselundiks, mille abil püütakse toitu. Autor/allikas: Janek Lass/CC BY 4.0

Regio eripreemia: Peeter Paaver

Kostivere karstiala droonilt 2023. aastal. Autor/allikas: Peeter Paaver/CC BY 4.0

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: