Kaugeim must auk üllatab aplusega
Musti auke on maailmaruumis palju, aga ainult üks neist on kõige vanem ja kõige kaugem kõikide teada olevate seas.
Nüüd on vanima ja kaugeima teada oleva musta augu tiitel tänu teadlaste tööle läinud uuele eksemplarile, mis pärineb ajast, mil universumi algatanud Suurest paugust oli möödas vaid 400 miljonit aastat.
See tähendab, et teadlased näevad, kui nii võib öelda, seda musta auku niisugusena, nagu ta oli enam kui 13 miljardit aastat tagasi.
Augu avastas rahvusvaheline teadlasrühm eesotsas Inglismaal Cambridge'i Ülikoolis tegutseva Roberto Maiolinoga, kes annab sellest teada ajakirjas Nature.
Must auk on ruumipiirkond, mille keskel on aine nii tihedaks kokku tõmbunud, et mitte miski, isegi mitte valgus ei suuda selle ainetüki raskusjõudu ületada ega mustast august välja pääseda. Mida rohkem ainet on mustas augus algselt olnud ja juurde tulnud, seda suurem ja võimsam must auk ka ise on.
See must auk, vanim ja kaugeim teada olevate seas, mille Maiolino ja ta kaaslased on avastanud, on massilt üllatavalt suur, mitu miljonit Päikese massi. Üllatavalt seepärast, et praeguste arusaamade järgi ei oleks tohtinud nii noores universumis nii suuri musti auke olla veel jõudnud välja kujuneda.
Seni on arvatud, et need suured mustad augud, mida võib kohata galaktikate keskmes, vajavad kasvuks mitut miljardit aastat. Nüüd paistab, et noores universumis on musti auke mingil moel kas juba massiivsena sündinud või on nad seal suutnud suurel hulgal ainet suurel kiirusel alla kugistada.
Maiolino ja ta kaaslased pakuvad ühe võimalusena välja, et noortes galaktikates võis leiduda musta augu kiire kasvu jaoks piisavalt rohkesti tähtedevahelist gaasi; varajases universumis olidki galaktikad väga gaasirikkad. Igal juhul asubki see nüüd avastatud vanim ja kaugeim must auk ka just ühe galaktika sees.
Teadlased tuvastasid musta augu tugeva helenduse järgi, mida auku langev aine välja kiirgab. Auku ümbritsev galaktika on väike, Linnuteest sada korda väiksem.
Vaatlused, mille toel vana ja kauge must auk noore universumi noorest galaktikast avastati, olid tehtud uue ja võimsa James Webbi kosmoseteleskoobiga.
