Sebastian Dalman Albuquerque'is asuvast New Mexico loodus- ja teadusmuuseumist ja ta kolleegid määrasid uue liigi New Mexico osariigist juba varem päevavalgele tulnud osalise koljufossiili põhjal. Nimeks panid nad loomakesele Tyrannosaurus mcraeensis.

Kui fossiil leiti, siis algul arvati see kuuluvat Tyrannosaurus rex'ile, aga Dalman ja ta kaaslased märkasid koljuluude kujus ja nende vahelistes ühendustes mitmeid väikesi iseärasusi, mis kõik kokku viisidki järeldusele, et tegu on teise ja senitundmata liigiga.

Dalman ja kaasautorid kirjutavad ajakirjas Scientific Reports, et Tyrannosaurus mcraeensis elas tõenäoliselt 73 kuni 71 miljonit aastat tagasi, seega viis kuni seitse miljonit aastat enne Tyrannosaurus rex'i aega.

Autorid käivad välja oletuse, et türannosauruslaste sugukonna alamrühm Tyrannosaurini, millesse nii Tyrannosaurus rex kui ka Tyrannosaurus mcraeensis kuuluvad, kujuneski välja tänapäevase Põhja-Ameerika lõunapoolsetes piirkondades, mis sauruste ajastul olid Alaskast Mehhikoni ulatunud Laramidia mandri osa.

Veel pakuvad autorid välja, et türannosaurustele iseloomulik suur kehakasv kujunes Tyrannosaurini'de seas välja umbes 72 miljonit aastat tagasi, enam-vähem samal ajal kui muudelgi Lõuna-Laramidia hiidsisalikel titanosaurustel ja hadrosaurustel.

Tyrannosaurini'd olid kriidiajastu lõpuosas kogu Lauraasia hiidmandri tippkiskjad, ja Tyrannosaurus rex oli nende seas viimane ja võimsaim.

Kus ja millal täpselt see sauruserühm tekkis, ei ole seni täpselt teada olnud. Mõned teadlased on varemgi pakkunud tekkekohaks Põhja-Ameerika lääneosa ehk kunagist Laramidiat, teised aga praegust Aasiat.

Tyrannosaurus rex võis kasvada kuni 12–13 meetri kõrguseks ja umbes üheksa tonni raskuseks. Dalmani ja ta kolleegide väitel oli ka nende tuvastatud Tyrannosaurus mcraeensis ligikaudu sama suur.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.