Amir Siraj Ameerika Ühendriikidest Princetoni Ülikoolist pakub nüüd uute argumentide toel välja võimaluse, et Päikesesüsteemi kaugetel äärealadel võib tiirelda planeet, mis on Päikesesüsteemi kaugetel algusaegadel saabunud meile kaugemalt kosmosest, tähtedevahelisest ruumist, olles tekkinud mõne teise tähe juures ja sealsest süsteemist siis välja pillutatud.

Siraj kirjutab ajakirjas The Astrophysical Journal Letters, et niisugune planeet võiks olla näiteks Merkuuri, aga miks mitte ka lausa Marsi suurune kivise pinnaga taevakeha.

Siraj ja ta kolleegid lasid asjakohast taevakehade liikumise mudelit arvutist läbi tervelt sada miljonit korda, iga kord kehade algpaigutusi varieerides.

Suure arvutustegevuse peale selgus, et võõrpäritolu planeete, mis on vähemalt Marsi suurused, peaks Päikesesüsteemis leiduma keskmiselt 1,2 tükki, kõigi stsenaariumide peale keskmistatuna.

Kui aga tingimusi lõdvendada ja nõuda planeedilt vaid Merkuuri suurune olemist, siis niisuguseid tegelasi on mudeli järgi keskmiselt 2,4.

Kauges minevikus saabunud tulnukplaneedid võiksid tiirutada Päikesest keskmiselt 1400 korda kaugemal kui Maa ehk ligi 50 korda Päikesest kaugemal kui seni kõige kaugem teadaolev planeet Neptuun.

Praegu Tšiilis ehitamisel olevasse Vera Rubini Observatooriumisse kavandatav Simonyi teleskoop võiks Siraji arvates sellise planeedi pikemate vaatluste tulemusel üles leida küll.

Arvatavasti suudaks see teleskoop koguda kümmekonna aastaga piisava hulga andmeid, et hea arvutusalgoritmiga saaks sealt Merkuuri või Marsi suuruse planeedi olemasolu tõenduse kätte.

Et tegemist oleks aga endise eksoplaneediga, siis annaks selle lähem uurimine väärtuslikku aimu, millised võivad planeedid olla mujal Linnuteel.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.