X

Laadi alla uus Eesti Raadio äpp, kust leiad kõik ERRi raadiojaamad, suure muusikavaliku ja podcastid.

Lähiplaneedi jääkatte all võib laiuda elukõlblik meri

Foto: NASA/JPL

Kõige lähemad planeedid väljaspool Päikesesüsteemi tiirutavad ümber punase kääbustähe Proxima Centauri 4,2 valgusaasta kaugusel. Rühm Ameerika teadlasi väidab nüüd oma arvutuste põhjal, et üht neist, Proxima Centauri b-d katab 58 meetri paksune jääkiht.

Jääkoore all aga võib laiuda meri, milles valitsevad eluks sobilikud tingimused. Läbi jääkoore paiskuvad siis tõenäoliselt ka võimsad geisrid, nii nagu meil Päikesesüsteemis Saturni kaaslasel Enceladusel ja võimalik et ka Jupiteri kaaslasel Europal.

Lynnae Quick NASA Goddardi kosmoselennukeskusest ja ta kolleegid on lisaks Proxima Centauri b-le leidnud oma analüüsi tulemusel veel 16 eksoplaneeti, millel võib avaneda samasugune pilt: jääkoor, jääalune meri ja jääpealsed geisrid. Kas ka elu, seda muidugi ei tea.

Quick ja kaasautorid kirjutavad ajakirjas The Astrophysical Journal, et Proxima Centauri b, aga ka planeet nimega LHS 1140 b, mis asub meist 49 valgusaasta kaugusel, on meile piisavalt lähedal, et võiksime loota kunagi tulevikus sealseid võimalikke hiigelgeisreid ka teleskoobitsi tuvastada.

Proxima Centauri b puhul on hiidgeisrite aktiivsus teadlaste sõnul tõenäoliselt sadu kordi suurem kui Saturni kuul Enceladusel, sest Proxima Centauri b jääkatte paksus on nende arvutuste järgi ainult 58 meetrit, Enceladuse jää arvatakse olevat aga ligi 30 kilomeetrit paks.

Samas tasub tõdeda, et Quicki ja ta kaaslaste arvutused põhinevad ju üksnes praegu teada olevatel andmetel. Uute andmete lisandudes võib ettekujutus muutuda.

Jääaluste ookeanidega eksoplaneetide olemasolu annab juurde võimalusi elu olemasoluks kosmoses.

Peale vee on eluks vaja ka muud, nagu piisavalt energiat, asjakohaseid keemilisi elemente ja nende ühendeid, ja võib-olla ka pisut vedamist.

Energiat võib jääalustesse ookeanidesse tulla radioaktiivsete elementide lagunemisest, aga ka planeedi ematähe loodejõududest ajendatud hõõrdumistest. Mitmeid eluks ja selle tekkeks vajalikke aineid peaks praeguste teadmiste järgi samuti päris mitmel pool maailmaruumis leiduma. Vedamise tõenäosus on muidugi täiesti lahtine.

Kõik Quicki ja kolleegide käsitletud 17 eksoplaneeti on umbes Maakera suurused, kuid väiksema tihedusega. Seega võiksidki nad sisaldada rohkesti vett ja jääd.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: