Paljudele on tuttav veenev lugu suurtest ja väikestest kivikestest kui metafoorist elus prioriteetide seadmisel. Lühidalt meelde tuletatuna oli klassi ees suure tühja purgiga õppejõud. Ta mahutas purki mõned suured kivid ja küsis õppuritelt, kas purk on täis. Kõik olid nõus.

Seejärel valas ta purki peotäie väikesi kivikesi. Need täitsid suurte kivide vahelise ruumi ja õppejõud küsis uuesti, kas nüüd on purk täis. Eelmisest eksimusest veel natuke nördinud õpilased nõustusid, et nüüd on purk kindlasti täis.

Siis aga lisas teadjamees purki paar peotäit liiva, täites kivide ja kivikeste vahel allesjäänud tühimikud. Nüüd oli purk lõpuks täis.

Õpetuses tähistas purk elu. Suured kivid on tähtsad nagu perekond, tervis ja muu taoline. Juhul kui elupurk oleks täis tähtsusetuid liivaterasid, siis sinna need suured asjad enam ei mahuks. Jätku õppurid meelde, et esmalt tuleb korda seada ehk purki panna kõige olulisem, küll siis jääb piisavalt ruumi ka vähemolulisele.

Samast loost on olemas variatsioon, milles ettevõtte juht haris alluvaid natuke teistsuguse loogikaga. Tema sõnumis olid suured kivid kõige tähtsamad projektid. Keskmised kivikesed tähistasid aga igapäevaseid tegevusi ja inimestevahelisi suhteid ning liivaterad markeerisid väikeseid töid ja toiminguid. Kõik olevat ettevõtte jaoks olulised, kuna moodustavad selle sisu. Juht õpetas, et väikeste toimetuste tõttu ei hakkaks kannatama igapäevane töö, suhted ega suured projektid.

Muutuvad ajad toovad kaasa uusi vaateid. Kivide, elude ja tööde metafoorile leiab uue ajastu tegutsemisest veel ühe vaate. Kivides võib näha ka olulisi distantse. Enamus pikematest sõitudest on olulised: vastasel juhul suuri vahemaid ei läbitaks. Tänase seisuga usaldatakse see töö sisepõlemismootoriga autodele, mille läbisõit on praktiliselt piiramatu, kui vahepeal kulutada mõni minut tankimisele.

Kasvava saaste ja fossiilsete kütuste piiratud varude tõttu loodetakse sellised sõidukid asendada elektriajamil põhinevate transpordivahenditega. Nendega on praegu veel rida probleeme.

Laadimispunktide ebaküpsuse ja ajakulu kombinatsioonina kaasnevast ebamugavusest suurem mure on distantsi ängistus. Pikema, ehk olulise sõiduga võib kaasneda piinav kahtlus: kas see suudetakse edasi-tagasi läbida ühe laadimisega? kas ja kus on vahepeal laadimispunkte? kas ja kui palju on aega laadimisele pühendada? Ja nii edasi.

Soovides asendada sisepõlemismootoriga sõidukid elektriajamiga õdede vastu, peaks vahetuskaup olema etem. See peaks omakorda kajastuma sõidukiomaniku käitumises: täpsemalt, aastas sõidetud vahemaas. Toreda ja mugava elektrisõidukiga läbitud teekond peaks olema pikem või vähemalt sama pikk kütust põletavate mudelite näitajast.

Muu maailmaga võrreldes suure laadimisvõrgustiku ja elektriautode arvuga USA-s kogutud andmetest aga selgub, et elektrisõidukitega läbitud distants on märkimisväärselt lühem.

Seni teadaolevalt suurimas omataolises uuringus analüüsiti 12,9 miljoni sisepõlemismootoriga ja 11,9 miljoni elektriajamiga sõidukite aastas läbitud vahemaad ajavahemikus 2016 kuni 2022. Keskmine erinevus oli 4500 miili ehk umbes 7200 km elektrisõidukite kahjuks. Fossiilsete kütustega autod sõitsid sel ajavahemikul keskmiselt 18,7 tuhat km aastas, elektrijõul läbitud 11,5 tuhande kilomeetri vastu.

Oletati, et Teslad on konkurentidest tehniliselt võimekamad ja moodustavad elektriautodest suurema osakaalu. Siiski ei muutnud nende eraldi arvestamine üldist mustrit – ükskõik kui head elektrisõidukid ka poleks, nendega sõidetakse vähem.

Seega, rakendades suurt üldistust, läbitakse nendega argisemaid või meelelahutuslikemaid vahemaid. Sissejuhatavas loos tähistasid viimaseid väikesed kivid. Metafoorseteks liivateradeks on osutumas elektrimopeedid. Neid oli eelmisel aastal maailma teedel juba 280 miljonit.

Tuleb välja, et kahe- ja kolmerattalised elektrijõul liikuvad sõiduvahendid asendavad sisepõlemismootoriga vuravate autode fossiilsete kütuste kulu elektriautodega võrreldes kuni neli korda rohkem. Eelmisel aastal maailma teedel sõitvate elektrimopeedide, elektritõukside ja muude sarnaste kahe- ja kolmerattaliste üle võetud transpordiga vähendati umbes iga sajas liiter, gallon või barrel kogu maailma fossiilsete kütuste vajadusest.

Niimoodi mõtet edasi arendades algaks modernne transpordistrateegia näitlik loeng esmalt purki liiva puistamisega, millega tähistatakse kõikvõimalikke kaupade ja inimeste liikumisi linnade sees ja lähiümbruses. Seejärel pandaks anumasse väikeseid kive, tähistamaks peamiselt linnalähedasi vaba ajaga seotud liikumisi. Purki enam mitte kuigi hästi mahtuvate kivide väljajätmise peale aga tõdetakse, et selleks on olemas kaugtöö vahendid ning rongid ja veoautod.