Kuigi alguses tundus, et pärast möödunud esmaspäeval toimunud edukat starti orbiidile saadi ESTCube-2 satelliidiga ühendust, siis mõne aja pärast selgus, et tõenäoliselt olid need signaalid ekslikud ja satelliit orbiidile ei jõudnud, rääkis projektijuht Hans Teras.

"Meil radarandmed uutest satelliidiobjektidest kosmoses viitasid, et oodatud 12 satelliidist on ainult kümme tükki edukalt kosmoses oma orbiidil. Ja samuti pani meid ka mõtlema Arianespace'i ametlik pressiteade, mis ütles, et viimase kahe kuupsatelliidi eraldumine ootab veel kinnitamist," rääkis Teras.

Mis täpsemalt valesti läks, ei osanud Teras veel öelda, vaid see selgub pikema uurimise järel.

Osalised ebaõnnestumisest siiski liigselt nördinud ei ole.

"Kosmos on selline tore keskkond, mis viskab meile pidevalt viperusi ja sellesse tuleb suhtuda kuidagi ettevõtlikult ja selles mõttes, kui midagi läheb nihu, siis me leiame need probleemid üles, lahendame nad ära. Tegelikult kogu see aeg on ju selles mõttes väga hästi õnnestunud, sest meil on ju uus põlvkond kosmosetehnoloogia insenere, kes on siin-seal käe-jala juures ja põhimõtteliselt võimelised palju kiiremini vajadusel taasehitama selle sama satelliidi, et ta missioon ikkagi ära teha," rääkis Teras.

Tema sõnul kosmosetehnoloogia Eestis selle ebaõnnestumise tõttu kindlasti ei hääbu, vaid erinevad projektid lähevad hoogsalt edasi. Samuti ehitatakse ESTCube-2 satelliit võimalusel uuesti. Selleks kuluks Terase hinnangul aga vähemalt kaks aastat.