Satelliit ESTCube-2 võis hävida kanderaketi pardal
Möödunud nädala esmaspäeva varahommikul saadeti orbiidile Eesti üliõpilaste arendatud satelliit ESTCube-2. Meeskonna kahtluste põhjal ei eraldunud aga ESTCube-2 kanderaketi Vega ninas olevast stardikapslist ega jõudnud tegelikult orbiidile.
Esimestel tundidel peale starti püüdsid raadioamatöörid ümber maailma oma antennidega kinni ESTCube-2 majakale sarnanevaid pakette. Kuna paljud kuupsatelliidid kasutavad suhtlemiseks raadioamatööride sagedusi, on võimalik, et ESTCube-2 asemel tuvastati ekslikult hoopis mõnda teist satelliiti.
Arianespace ei kinnitanud oma stardijärgses ametlikus pressiteates koheselt kahe viimase kuupsatelliidi raketist eraldumist, kuid selle taga võis olla pressiteate ajastus. Kuivõrd ESTCube-2 ei olnud kahe viimasena eraldunud kuupsatelliidi seas, ei tekitanud avaldus ESTCube'i meeskonnas liigseid küsimusi.
ESTCube-2 esimestel planeeritud ülelendudel Eestist ei õnnestunud meeskonnal aga satelliidiga ühendust saada. Seesugune olukord pole samuti enneolematu. Oli näiteks võimalik, et pärast pikka ooteperioodi satelliidi akude viimase laadimise ja raketistardi vahel pidi ESTCube-2 kosmosesse jõudes akusid laadima, et seejärel end taaskäivitada. Mitme päeva möödudes muutusid nii see stsenaarium kui ka teised meeskonna välja pakutud hüpoteesid side puudumisele järjest ebatõenäolisemaks.
Mõne päeva möödudes raketistardist uuendas NORAD (Põhja-Ameerika õhu- ja kosmosekaitse väejuhatus) oma avalikku kosmoseobjektide registrit. Nende värskeimate radariandmete kohaselt tuvastati stardi järgselt orbiidil vaid 10 uut kosmoseobjekti Vega pardal olnud 12-st. See andis ESTCube-2 meeskonna kahtlustele osalise kinnituse - midagi on kahe satelliidiga valesti.
ESTCube'i tiimil on seeläbi nüüd tugev põhjus arvata, et ESTCube-2 oli üks neist kahest satelliidist, mis ei eraldunud Vega raketist.
"Kuigi ESTCube-2 tiim oleks mõistetavalt üsna nördinud mõtte üle satelliit kaotada, siis vähemalt annaks see tiimile esmase südamerahu ning teadmise, miks pole siiani suudetud satelliidiga ühendust saada." sõnas ESTCube-2 juhtiv süsteemiinsener Kristo Allaje, kes on töötanud satelliidi arendamisega kuus aastat.
Projektijuht Hans Terase suhtleb meeskond jätkuvalt Arianespace'iga, et saada olukorrast täpsem ülevaade. "Sellegipoolest tuleb olla kannatlik, kuna raketi eri süsteemide eest ei vastuta Arianespace ainuisikuliselt, vaid sinna on kaasatud ka palju muid ettevõtteid Euroopa eri otstest. Nende kõigiga kooskõlastamine võib võtta aega mitmeid kuid. Loomulikult oleme samal ajal ühenduses ka Eesti ja Euroopa kosmosevaldkonna esindajatega, et leida projektile antud olukorras parim tee edasi," märkis Teras.
Tema sõnul on ka veel vara öelda, mis täpsemalt ESTCube-2 missioonist edasi saab. "Loomulikult arutatakse meeskonnas erinevaid võimalusi seinast seina, kuid lõppude lõpuks tuleb ära oodata ametlikud teadaanded ning info. Kindlasti ei ole ebaõnnestunud aga ESTCube-2 suur eesmärk - pakkuda kosmosetehnoloogia alast haridust ja praktilist kogemust rohkem kui pooletuhandele noorele insenerile ja teadlasele," lisas Teras.
Eesti teadusmahukaim satelliit
ESTCube-2 oli kuupsatelliit mõõtudega 10x10x30 sentimeetrit, mille kogumass oli 4,5 kilogrammi. Teadlased ja tudengid lootsid teha ESTCube-2'ga mitu teaduseksperimenti, muu hulgas korrosiooniteste, katsetada maavaatluskaameraid ja plasmapidurit.
Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa