X

Laadi alla uus Eesti Raadio äpp, kust leiad kõik ERRi raadiojaamad, suure muusikavaliku ja podcastid.

Teadlased loodavad ESTCube-2 abil muu seas lahendada kosmoseprügi probleemi

Foto: Karin Pai

Esmaspäeva varahommikul startis Prantsuse Guajaanast kanderakett Vega, mille pardal oli ka Eesti neljas orbiidile jõudnud satelliit ESTCube-2. Kuupsatelliiti on Eesti tudengid arendanud juba viimased kümme aastat, alates sellest kui ESTCube-1 Eesti kosmoseriigiks tegi.

ESTCube-2 stardile loeti sekundeid kaasa ka Tõravere observatooriumist varahommikul kell 4.36.

Estcuuberitel on seljataga magamata ööd, sest starti tähistama koguneti tegelikult juba reede öösel vastu laupäeva. Vaid sekundid enne stardiaega lükkus see edasi.

"Mind üllatas see, et raketistardi ajaaken ongi väga lühike aeg, üks sekund. Kohe, kui mingid näidud enne stardi üleslugemist on normivälised, siis automaatselt start läheb 24 tundi hilisemaks, mis juhtus reede öösel vastu laupäeva," rääkis Tartu observatooriumi töötaja Marja-Liisa Plats.

Nii ei jõudnudki ka Prantsuse Guajaanas kohal olnud eestlaste meeskond starti ära oodata, vaid pidi seda jälgima kodumaalt läbi videosilla.

"Kui Lõuna-Ameerikas õhkutõusu oodates oli tunne, et nüüd kindlasti tõuseb ja kõik on korras, siis siin pigem ootasin juba järgmist edasilükkamist. Pigem tuli üllatusena, et seekord kõik hästi oli," ütles ESTCube-2 elektroonikainsener Michelle Lukken.

Raketistartidega võib nihu minna palju asju. Näiteks eelmisel aastal startinud Vega rakett orbiidile ei jõudnud, vaid kukkus Atlandi ookeani ja kaotas kõik pardal olnud satelliidid.

"Õnneks sellest on meid juba päästetud, rakett on ilusasti üleval, ESTCube-2 on eemaldunud raketist, ilusasti lendab. Kui nüüd signaali ka kätte saame, siis võiks olla kõik enam-vähem hästi," ütles Lukken.

Ööpäeva jooksul teeb kingakarbi suurune satelliit ümber Maa 15 tiiru ning satub nii Eesti kohale kaheksa kuni kümme korda. Selle aja jooksul on teadlastel satelliidi signaali püüdmiseks seitse minutit.

Esimeste signaalide püüdmisega ei läinud esmaspäeval täiesti ladusalt.

"Me näeme, et sellel sagedusel, kus ESTCube on, käib iga minut see signaal, kus ta saadab oma majaka paketi ja ütleb, et hei, siin ma olen. Aga millegipärast me ei saa seda ESTCube'i nime sealt majakapaketist kätte. Praegusel hetkel saadeti selle sama raketiga kümme kuupsatelliiti üles ja põhiliselt ainult paar kuupsatelliiti on praegusel hetkel endast elumärke andnud. See, et me saame juba piiksegi, aga ei suuda piiksu sisu täiesti lahti muukida, on päris hea märk juba," rääkis ESTCube-2 juhtiv süsteemiinsener Kristo Allaje.

ESTCube-2 planeeritud eluiga on 2,5 aastat ning selle jooksul loodavad teadlased teha korrosiooniteste ja katsetada Maa-vaatluskaameraid. Samuti püütakse leida lahendus kosmoseprügi probleemile.

"Ehk siis viis, kuidas satelliidi eluaja lõpus orbiit vabastada järgmistele satelliitidele, koristada tee pealt eest ära, et ta ei jääks kosmost risustama, tuua ta ohutult maa peale tagasi. Kuigi tegemist on tudengisatelliidiga, siis missioon on palju komplekssem kui enamus tudengisatelliidid," selgitas Lukken.

Toimetaja: Merili Nael

Allikas: "Aktuaalne kaamera"

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: