X

Laadi alla uus Eesti Raadio äpp, kust leiad kõik ERRi raadiojaamad, suure muusikavaliku ja podcastid.

Land: lubadus kõrghariduse rahastamist suurendada ei lahenda alusprobleemi

Ehkki eelarve läbirääkimistel kõlanud idee anda kõrgharidusele lisaraha lubatust tagasihoidlikumal määral ei leidnud ühiskonnas laiemat kandepinda, jääb valdkonna jätkusuutlikkus sõltuma poliitilistest tõmbetuultest, nendib Tallinna Tehnikaülikooli rektor Tiit Land.

Aasta alguses sõlmisid Eesti ülikoolid riigiga halduslepingud, milles lubas riik arvestada, et kõrgharidus vajab järgmistel aastatel aastas lisaraha 15 protsenti. Vihula mõisas toimunud kõnelustel käis läbi mõte piirduda vaid kümne protsendiga. "Pean tunnistama, et olin päris suures šokis, kui ma nägin, et kokkuleppele ei jõutud ja all oli punane kiri, et kaalutakse kõrghariduse raha vähendamist," meenutas Land Raadio 2 saates "Nädalavahetuse hommik".

Ehkki planeeritud eelarvekärped avalikkuse ja koalitsioonierakondade endi liikmete pahameele toel läbi ei läinud, pole Landil veel tuleviku suhtes täit kindlust. "Süda saab rahul olema siis, kui me näeme seda paberil, aga ma väga loodan, et see nii on," oli rektor ettevaatlikult lootusrikas. Kui miski on riigieelarve strateegias, siis üldjuhul sellest ka kinni hoitakse.

Pikaajalisi väljavaateid erakorraline rahastus siiski tema sõnul ei muuda. Kuna lubatud lisaraha puudutab vaid järgnevat kolmeaastast perioodi, pole praegusel haridusministril Kristina Kallasel volitust uueks perioodiks kokkuleppeid sõlmida. Kindlate kokkulepeteta võib tulla tagasi heitlik olukord, mis valitses 2015.–2016. aastal. "Kõrgharidus on teema, mis ei peaks olema lihtsalt ühe erakonna või ühe valitsus oma. [...] See on ikkagi ühiskondlik kokkulepe," märkis Land.

Rektor viitas Põhjamaadele, kus tasuta kõrghariduse üle poliitikas ei vaielda, vaid see on üldiselt kokku lepitud väärtus. "Teadmine peaks jõudma ka ühiskonnas sellise kultuurini, et kõrgharidus on oluline," laiendas Land oma mõtet.

Rektor tunnistas, et praegu on riigil tervikuna raske. Teisalt on tema sõnul vaja meeles pidada, et valdkonna rahastus jäi aastaid samaks, hoolimata vahepealsest majandus- ja palgakasvust. "2016. aastast kuni 2022. aastani oli kõrghariduse rahastus sisuliselt külmutatud," meenutas Land. Sellises taustsüsteemis saab 15-protsendist aastast kasvu vaadata eelneva puudujäägi kompenseerimisena. Teisisõnu polevat tegu "laest võetud" numbriga.

Samas tuleks Landi hinnangul näha kõrghariduse rahastamist investeeringuna riigi tulevikku isegi majanduslikult keerulistel aegadel, sest haridus ja teadus on riigi arengu alustalad.

Tasuline kõrgharidus?

Ehkki kõrghariduse tulevikule mõeldes on stabiilne rahastus hädavajalik, on Tiit Land valmis arutama erinevate rahastamisviiside üle. Esimene kõrgharidus peaks olema Eestis jätkuvalt tasuta. Tasulised variandid võiksid kehtida aga neile, kes soovivad omandada täiendavat haridust või õpivad osakoormusega. "Esimene kõrgharidus peab olema tasuta, järgmise eest on õigustatud küsida tasu," sõnas Land. Sarnaselt võiksid olla tasulised üheaastased magistriõppekavad ja mikrokraadid, mis on mõeldud spetsialiseerunud õppeks.

Tiit Land rõhutas ka tudengite rahalise toimetuleku ja õppelaenu süsteemi tähtsust. Paljud tudengid peavad jätkuvalt töötama, et end ülal pidada. Neile oleks vaja paindlikumaid õppimisvõimalusi ja paremat finantstoetust. Praegune õppelaenu süsteem ei ole tema sõnul piisav ning vajab ümbervaatamist ja reformimist.

Õppejõudude palgad

Erinevalt üldhariduskoolidest on olnud ülikoolidel oma õppejõudude ja lektorite palga osas rohkem mänguruumi. Praegu moodustab palgafond Tiit Landi sõnul ülikoolide kuludest poole kuni kaks kolmandikku. Kui kõrgharidusrahastus ei oleks tõusnud, oleksid ülikoolid pidanud seetõttu inimesi koondama.

Rektor märkis, et Tallinna Tehnikaülikool suutis tõsta palku segi enneolematu inflatsiooni tingimustes keskmiselt kümme protsenti. Sellega näitas ülikool, et rahastus ja palgatõus on ülikoolide jaoks prioriteet. Land selgitas, et õppejõudude palgad on võrreldavad avaliku sektori keskmise palgaga. Kui lektori palk on madalam kui spetsialistil, pole see jätkusuutlik. Kui lektor õpetab näiteks tudengit, kes saab mõne aasta pärast rohkem palka, võib lektor minna tööle erialale, kus makstakse neile rohkem.

Tehnikaülikoolis ootab õppejõude uuel aastal 500-eurone palgalisa. Land lootis, et 15-protsendiline tõus jätkub ka järgnevatel aastatel. Seega poleks tegu vaid ajutise palgalisaga, vaid saaks osaks nende põhipalgast.

Napp matemaatikaoskus

Haridussüsteemi tervikuna vaadates valmistas Tiit Landile muret, et üliõpilaskandidaatide matemaatikaoskuste puudumine on saavutanud murettekitavad mõõtmed. Koolisüsteemi valik jagada matemaatika laiaks ja kitsaks matemaatikaks on loonud tema sõnul olukorra, kus kitsas matemaatika ei paku piisavat väljakutset ning ei ole piisavalt tõsiseltvõetav. Selle tagajärjel on tudengite oskused nõrgad. "Kitsast matemaatikat ei võeta tõsiselt," nentis Land.

Ühtlasi tekitavad kesised oskused probleeme ülikoolides. "Kui aktsepteerime kandidaate madalamate matemaatikaoskustega, suureneb üliõpilaste väljalangemine, kuid kui me nõuame kõrgemaid standardeid, siis see parandab üliõpilaste edasijõudmist," viitas Land.

Rektor hoiatas, et kui probleemile ei leita lahendust, võivad sellel olla pikaajalised tagajärjed. Riigil hakkab nappima insenere ja tehnikaharidusega spetsialiste. "Kümne aasta pärast me oleme olukorras ikkagi, kus olemegi keskmise sissetulekuga lõksus. Meie tööstus ja majandus ei suuda midagi väga väärindada," leidis Land.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa

Allikas: "Nädalavahetuse hommik", küsis: Sandra Saar

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: