Kui koomiksikassi Garfieldi lasanje-lembus kõrvale jätta, seostub kasside toidulauaga kõige rohkem tuunikala. Kõigist vabast loodusest püütud kaladest läheb üle kuue protsenti kassitoiduks. Ometi on selline toidueelistus kummaline, sest kass kui liik arenes välja kõrbetingimustes, vahendab Science News.

Nüüd leidis rühm teadlasi enda sõnul kasside kalahimu põhjuse. Nad kirjutavad, et kasside maitsepungades on umami-maitset tajuvad retseptorid. Umami on inimese viies maitse soolase, magusa, hapu ja mõru kõrval. Seda leidub sageli just erinevates liha- ja kalaroogades.

Autorite sõnul näib tõepoolest, et kassid otsivad toidust just umami-maitset. Kuna kass on lihasööja, pole see kuigi üllatav. Küll aga leidis töörühm, et need maitseretseptorid on piltlikult öeldes samal lainel just selliste molekulidega, mida leidub ohtralt tuunikalas. See paistabki seletavat hiirekeldrite selget toidueelistust.

Kasside maiuspala

Kasside maitsemeel on ainulaadne. Nad ei tunne magusa maitset, sest neil lihtsalt puudub selleks sobiv valk. Uuringu autori ja toidutootja Mars Petcare UK-le kuuluvale Walthami Lemmikloomahoolduse teadusinstituudi maitseteadlase Scott McGrane'i sõnul on asi ilmselt selles, et liha ei sisalda suhkruid. Nii ongi magusataju kassidel kaotsi läinud. Samuti on kassidel inimestega võrreldes vähem mõru maitse retseptoreid.

McGrane oletas, et mingit maitset peavad kassid siiski tundma, et üht toitu teisele eelistada. Ilmselt on see tema sõnul lihatoidu tummine maitse. 

Inimestel ja paljudel teistel loomadel on kaks geeni nimega Tas1r1 ja Tas1r3. Nende alusel valmistatakse valke, mis üheskoos moodustavad maitsepungas umami-maitse retseptoreid. Varasematest uuringutest on teada, et kassidel avaldub maitsepungades Tas1r3 geen. Kas neil on olemas ka teine oluline geen, jäi seni selgusetuks.

Küsimusse selguse toomiseks võtsid McGrane ja kolleegid koeproove kuue-aastaselt isaselt kassilt, kes oli varem uuringuga mitte seotud põhjusel magama pandud. Geenijärjendamine näitas, et looma maitsepungades avaldusid nii Tas1r1 kui ka Tas1r3 geen. See on esimene kord, kui teadlased näitasid, et kassidel on kogu umami-maitse tajumiseks vajalik molekulaarne masinavärk olemas.

Kui teadlased võrdlesid kassidel nende kahe geeni kodeeritud valgujärjendeid inimeste omadega, märkasid nad aga olulist erinevust. Kassidel olid vaigistatud kaks olulist kohta, mis võimaldavad inimeste retseptoril seonduda glutamiin- ja asparthappega ehk kahe peamise inimestel umami-maitset aktiveeriva aminohappega. Sestap oletas McGrane, et kassid võib-olla siiski ei tunne umami-maitset.

Töörühm otsustas hüpoteesi siiski üle kontrollida. Nad valmistasid selleks rakud, mis kasvatasid enda pinnale kasside umami-retseptorid. Seejärel viisid nad need rakud kokku erinevate aminohapete ja nukleotiidide ehk DNA-ahela koostisosadega.

Rakud reageerisid umamile, kuid asja juures oli konks. Inimestel seonduvad retseptoriga esmalt aminohapped ja seejärel võimendavad seda reaktsiooni nukleotiidid. Kassidel panid aga retseptori esmalt tööle nukleotiidid ja hoopis aminohapped andsid lisatõuke. McGrane'i sõnul töötab kasside umami-maitsetaju niisiis inimeste omaga täpselt vastupidi.

Uuringu viimase sammuna tegi töörühm 25 kassiga maitsmisteste. Nad asetasid mitmes järjestikuses katses loomade ette kaks kaussi vett. Ühes kausis oli erinevaid aminohappeid ja nukleotiide sisaldav vesi, teises aga puhas vesi. Kassid eelistasid selgelt vett, mis sisaldas umamirikaste toitude molekule. See viitas, et just umami-maitse suunab hiirekeldirte maitse-eelistusi.

Uuringuga mitte seotud Meiji Ülikooli molekulaarbioloog Yasuka Toda sõnul võib umami olla kassidele sama oluline, kui magus maitse inimestele. Kuna näiteks koerad tunnevad nii magusat kui ka umami maitset, pole nad Toda sõnul sama pirtsakad sööjad kui kassid.

Siiski ei ihaldanud kassid tunda üksnes umami-maiku. Nad eelistasid erilise innuga kausse, kus vesi sisaldas kaht ainet, histidiini ja inosiin-monofosfaati. Mõlemat ühendit leidub eriti ohtrasti just tuunikalas.

McGrane'i sõnul võib leiust kasu olla lemmikloomatoidu tootjatel. Viimased saavad edaspidi luua kassidele tervislikumaid ja mokkamööda toite ning ravimeid. Miks kassidel üleüldse tuunikalaisu välja arenes, jääb aga endiselt mõistatuseks. Kass kui liik arenes umbes 10 000 aasta eest välja Lähis-Ida kõrbes, kus mereannid tõenäoliselt toidusedelisse ei kuulunud.

Uuring avaldati ajakirjas Chemical Senses.