Carl Beierkuhnlein Saksamaalt Bayreuthi Ülikoolist ja ta kolleegid kirjutavad ajakirjas npj Biodiversity, et paljudel vulkaanilistel saartel on välja kujunenud ja püsima jäänud iseloomulikud puitunud taimeliigid, sest puitumus kaitseb neid sagedaste vulkaanipursete järel, mil rohkesti saarepinda võib kattuda paksu tuhakihiga. Puittaimed elavad ka poole meetri paksuse tuha üle.

Beierkuhnlein ja ta kaaslased tulid sellise seletuse peale, kui pooleteise aasta eest toimus Kanaari saarte sekka kuuluval La Palma saarel mitu kuud järjest suuri vulkaanipurskeid.

Teaduslikus mõttes toimusid need pursked üsna õiges kohas, sest Kanaari saarte loodust on pikka aega väga hoolikalt uuritud. Nüüd oli hea jälgida, kuidas vulkaan loodusele mõjus.

Teadlased tuvastasid, et veel neli kuud pärast pursete lakkamist oli tuhakiht kraatrite lähistel üle 20 sentimeetri paks, vahetus läheduses aga lausa üle kahe meetri. Kuid tuhka leidus kogu saarel, kokku arvatavasti üle 20 miljoni kuupmeetri.

Beierkuhnlein ja kaaslased märkasid, et suurem osa puittaimi oli rasketest oludest hoolimata püsima jäänud. Ka veel kuni poolemeetrises tuhas olid nad puhkenud täide õide. Paljud rohttaimed olid samal ajal aga ikka veel üleni tuha all.

Teadlased panid ka tähele, et suurem osa edukaid puittaimi olid La Palmale endeemsed liigid ehk sellised, mida mujal ei kasva. Suur endeemsete puittaimeliikide arv ongi iseloomulik paljudele vulkaanilistele saartele.

Nii tundubki, et vulkaaniline ümbrus survestab saaretaimede evolutsiooni puitumise suunas, lausa uute liikide kujunemiseni välja.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.