"Üldiselt on see suures osas õnnetu juhus, kui tekivad välgutabamused objektidele ja hoonetele," ütles Enno saates "Vikerhommik". Kui välgulöök areneb äikesepilvest maapinna suunas, jäävad sellele tõenäolisemalt esimesena ette kõrgemad objektid. Sageli on need puud, piksevardad või kõrgemad mastid. "Aga teatud juhtudel, kui neid parajasti areneva välgu teel ei ole, võivad jah pihta saada madalamad objektid: kas hooned, inimesed või otse maa- või veepind," loetles Enno.

Mõne üksikjuhtumi põhjal ei saa tema sõnul kindlalt öelda, et äikesetabamused hoonetele oleksid sagenenud. Selleks tuleks vaadata aastakümnete pikkuseid muutusi. "Eestis on äikesehooaeg küllaltki hästi piiritletud ja terav. Kusagil juulis-augustis, kui äikest on kõige rohkem, on ka tabamusi tunduvalt rohkem," selgitas Enno. Kuna ülejäänud üheksa kuud ei pruugi Eesti inimene äikest üldse näha, võibki teadlase sõnul jääda mulje, et nähtus on viimasel ajal sagenenud.

Seda, et inimese igapäevased elektroonikaseadmed välku ligi tõmbaks, Enno sõnul kartma ei pea. Küll aga suureneb hoones sees kõikvõimalike seadmete, sidesüsteemide, antennide ja kaablitega kaudse elektrilöögi mõju.

"Välgulöök ei pruugi tabada üldse hoonet, vaid võib lüüa mõnesaja meetri raadiuses elektrisüsteemi. Siis võivad tekkida juba kahjustused elektriseadmetele hoones ja halvemal juhul ka näiteks tulekahju," kirjeldas ta. Kui inimene juhtub sel hetkel hoones elektriseadet kasutama, võib ta saada elektrilöögi.

Ära jää välgu teele

Vanavanemate ajast pärit soovitus äikesetormi eel kodus kõikvõimalikud juhtmed seinast välja tõmmata kehtib Sven-Erik Enno sõnul ka tänapäeval. "Siis tõesti väheneb tunduvalt risk ka kodumasinatele endile. Kui võtta need elektrivõrgust välja ja näiteks teleritel antennid tagant ära, siis ei saa kaudne elektrilöök neile kahjustust tekitada," selgitas ta.

Kuna vesi juhib elektrit hästi, soovitatakse inimestel teadlase sõnul äikese ajal veekogudest eemale hoida. "Näiteks kui olla paadiga lagedal veepinnal, siis inimene ise on seal kõige kõrgem objekt," sõnas ta. Kokkupuudet veega tasub äikese ajal vältida ka hoonetes. "Veesüsteemid on ka ikkagi elektrit juhtivad nähtused – neilt võib saada kaudse elektrilöögi kas äikese ajal kraani kasutades või duši all viibides," hoiatas Enno.

Kes siiski on sattunud äikese ajal randa, võiks teadlase sõnul võimalusel varjuda autosse. Kui ühtki autot ega hoonet läheduses pole, võib joosta ka lähimasse metsatukka. "Kindlasti esimene asi on ikkagi veest välja ja lageda ranna pealt minema saada. Muidu on see olukord, kus inimene ise on kõige kõrgem objekt," põhjendas Enno.

Välgu lähima ettejääva objekti põhimõttel töötab teadlase sõnul ka piksevarras. "Isegi kehvemad piksekaitsesüsteemid peaksid vähemalt 80 protsenti kõigist välgulöökidest kinni pidama," märkis ta. Väga tundlikku elektritehnikat hoidvad hooned võivad aga kaetud olla metallvõrgustikuga, mis tagab sisuliselt 100-protsendise kaitse.