Jean-Pierre Wolf Genfi Ülikoolist ja ta kolleegid saatsid mullusuviste äikesetormide ajal Kirde-Šveitsis kolme kantoni piirikolmnurgas kõrguva Säntise mäe 2502 meetri kõrgusest tipust taeva poole lühikesi, kuid võimsaid laserimpulsse.

Laserkiir rebis oma teele jäänud õhu molekulidelt elektrone maha, luues nii rohkesti vabu elektrilaenguid ja tekitades pika kitsa plasmakanali. See kanal toimiski siis elektrit juhtiva piksevardana, mida mööda leidis mäetipu ja äikesepilve vahele kuhjunud elektripinge endale lahenduse.

Teadlased said kiirkaameraga mitmel korral pildile, kuidas just piki laserkiire rada sähvis välgunooli. Asja mõte oligi tõmmata piksenooled kontrollitud viisil soovitud kohta, mäetipul seisvasse 124-meetrisse metalltorni. Samal põhimõttel toimib ju ka tavaline piksevarras, mis vähendab tõenäosust, et välk lööb sisse mõnda muusse kohta, kus ta võiks palju rohkem kahju tekitada.

Kolme kuu jooksul tehtud katsetuste ajal tabas torni vähemalt 16 välku, neist järgis laserimpulsside teekonda vähemalt neli. Wolf ja ta kaaslased on tulemustega rahul, sest tegu oli esimese laserpiksevarda katsetusega vabas looduses; varem on piirdutud kunstvälguga laborikatsetes.

Mäe otsa viidud laser oli nii võimas, et hästi lühiajaliselt võis ta välja anda sama palju energiat kui kõik maailma tuumaelektrijaamad samal hetkel kokku; sekundis väljus laserist tuhat impulssi.

Wolf ja kaasautorid avaldavad võrguvaramusse arXiv üles pandud artiklis lootust, et tulevikus saab laserpiksevarrastega äikese eest paremini kaitsta näiteks lennuvälju. Ka kosmoseraketi starti segama kippuvat äikest võiks püüda laseriga neutraliseerida.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.