Augustikuu algus on kujunenud Eestis küllaltki äikeserohkeks. Keskkonnaagentuuri peasünoptik Helve Meitern märkis, et äikest on kuu alguses esinenud keskmisest mõnevõrra tihedamini, eriti võrreldes viimaste aastatega. Sellegipoolest on olnud ka märksa äikeserohkemaid aastaid.

"Meil on tänavu suvel pikalt soe õhumass olnud. Kui õhumass on soe, sisaldab ta palju niiskust. Kui taoline õhumass osutub ka küllaltki ebapüsivaks ehk õhurõhk on muutlik, tekivad konvektiivsed pilved. Niimoodi saavad alguse ka õhumassi-sisesed äikesed," sõnas sünoptik ERR-ile.

Meiterni hinnangul on ilmateenistus tänavu äikesehoiatusi võrreldes varasemate aastatega rohkem välja andnud. "Äikest on tõesti tavapärasest rohkem, kuid samas ei saa öelda, et midagi sellist pole kunagi enne esinenud. Varasemalt on kindlasti ka äikserohkemaid aastaid ette tulnud," märkis ta.

Suurlinn pakub õhkõrna turvalisust

Tavapärasest välgurohkemat suve on märganud ka Tartu Ülikooli äikeseteadlane Sven-Erik Enno. "Nii palju kui Eestis olen viibinud, siis sisetunde järgi tundub tõesti, et äikesega seotud kahjustusi on tänavu kuidagi palju. Äikesepilvede tekitatud kahjustused ei tule muidugi ainult välgust. Võtame kasvõi Tartu üleujutused. Need olid selgelt äikesepilvedega seotud," sõnas ta.

Enno sõnul võib linnas paiknev korterelamu tõesti äikese eest mõnevõrra paremini kaitstud olla, kui näiteks eramaja või hoopiski asulast väljas paiknev talumaja. Linnas on välgul lihtsalt rohkem erinevaid kõrgeid sihtmärke, mida esmajoones tabada. Samas ei soovita ta sellisele kaitsele kindlasti lootma jääda.

"Kui on tugev lähiäike ning välgulöögid toimuvad juba vahetus ümbruses, siis tuleks kindlasti kõik seadmed seinast välja tõmmata olenemata kodu asukohast. Kui äike on kaugemal kui kolm kilomeetrit, siis on nii otsetabamuse kui ka ülepinge tekkimise tõenäosus väiksem," tõi ta välja.

Kui välgu ja müristamise ajavahe on kauem kui 10 sekundit, siis Enno sõnul veel muretsema ei pea. Helikiirus on umbes 330 meetrit sekundis ehk siis äikese kaugust kilomeetrites saab arvutada nii, kui jagada välgu ja müristamise vahele jääv sekundite arv kolmega.

"Kõrgemal kohal või üksikult paiknevatel majadel võiks kindlasti piksekaitse süsteem olla, mis koosneb piksevardast ja maandusest. Mõnevõrra ohutumad on korterelamud. Kui tegu on kivist kortermajaga, mis paikneb keset linna ja on kõrgematest objektidest ümbritsetud, siis on tõesti oht mõnevõrra väiksem," märkis äikeseteadlane.

Välgu maandamisel ei tohiks Enno sõnul kindlasti lootma jääda puudele. Piksevarda rolliga puud hakkama ei saa. "Kui õnneks läheb, võib puu tõesti välgutabamuse ära maandada. Samas kui puutüvi on näiteks hoonele väga lähedal ja välk mööda tüve alla tuleb, võib see hoopis hüpata maja seinale. Sellist nähtust nimetatakse külgvälguks," selgitas ta.

Iga seadeldis muutub äikesega antenniks

Teemat kommenteerinud Tallinna Tehnikaülikooli elektroenergeetika ja mehhatroonika instituudi vanemlektor Martin Jaanus sõnas, et äikeselöögid saab laias laastus kaheks jagada.

"Üks on otsetabamus maja pihta. Siis pole muud teha, kui joosta. Samas võib äike ka kuhugi kaugemale lüüa, näiteks saja meetri või isegi kuni kilomeetri kaugusele. Sellisel juhul võib elektriliinides tekkida ülepinge, mis samuti koduelektroonika tuksi keerab," nentis ta.

"Äike on tegelikult üks suur säde: lühiajaline, aga väga tugev elektrivoolu impulss. Elektrivooluga kaasneb alati elektromagnetväli. Põhimõtteliselt on tegemist raadiosaatjaga, mis hästi lühikest aega töötab väga suurel võimsusel. Ükskõik mis juhe, elektriliin, sideliin, telefoniliin, hakkab töötama antennina," selgitas elektroonik.

"Kui kusagil esineb tugev elektromagnetlaineimpulss, siis see tekitab kõikvõimalikes elektrit juhtivates materjalides elektrivoolu. Mida lähemal impulss toimub, seda tugevam vool tekib. Tarbeelektroonika ei ole mõeldud nii tugeva impulsi vastu võtmiseks," lisas Jaanus.

Seetõttu ei pea äike tema sõnul isegi maapinda tabama, et kahju tekitada. "Pilvede vahel tekkiv säde võib juba mobiilimastides mingisugused antenni võimendid läbi kõrvetada," tõi elektroonika lektor näiteks.

Martin Jaanus leiab samuti, et suurlinna elu võib äikese eest mõningat kaitset pakkuda. "Mida suurem on juhtmete taristu, seda enam energiat läheb seadme rikkumiseks vaja. Võiks öelda, et mida rohkem on seadmeid, seda suurem on tõenäosus, et nad terveks jäävad, sest liigne vool peab jagunema kõigi seadmete vahel ära," arutles ta.

Sellegi poolest soovitab ta kõikvõimalikud elektriseadmed müristamise ajal seinakontaktist välja tõmmata. "Iga suvaline võrku ühendatud juhe võib antenniks saada. Müüakse ka igasugu piksekaitsmeid ehk pikendusjuhtmeid, aga nende töökindlus on selline poolenisti loterii. Ega nende kasutamine paha ei tee, aga mõistlikum oleks kindlasti väärtuslikud seadmed kontaktist välja tõmmata," võttis Martin Jaanus kokku.