Kauges minevikus elas maakeral liik dinosaurusi, kellel jäi pea ja kere vahele tervelt 15 meetrit kaela. Seda on kuus korda rohkem kui kaelkirjakul.

Rahvusvaheline teadlasrühm eesotsas Andrew Moore'iga Ameerika Ühendriikidest Stony Brooki Ülikoolist on avastanud, et just nii pikk kael oli juura ajastu lõpupoole tänapäeva Hiina aladel elutsenud Mamenchisaurus sinocanadorumil.

Uuringu tegemise eesmärgiks oli saada senisest selgem ülevaade kõigi seni avastatud Mamenchisauruse-liikide, juba ennegi teada olnult vägagi pikakaelaliste loomade mitmekesisusest ja evolutsiooniloost.

Mamenchisaurus sinocanadorumi enda avastasid Hiina ja Kanada teadlased juba aastal 1987 Ida-Turkestanist.

Sauropoodid, kelle sekka Mamenchisaurused ja näiteks ka brontosaurused kuulusid, olid taimetoidulised hiidsisalikud, keda iseloomustasidki pikk kael ja pikk saba.

Arvatavasti läks neil kaela pikkust tarvis nagu kaelkirjakutelgi selleks, et paremini ka kõrgematelt puuokstelt lehti ja võrseid nosimiseks kätte saada. Nii said need suured loomad seista rahulikult paigal ja tarbida ümbruskonna pakutavaid toiduressursse, ilma ise samal ajal liikumise peale energiat kulutamata.

Sauropoodide kehaehituses ja elulaadis pidi olema midagi, mis oli evolutsioonil eriliselt hästi välja kukkunud, sest see rühm oli sauruste seas läbi aegade üks edukamaid ja arvukamaid.

Kellel nende seast oli päris tegelikult kõige pikem kael, on keeruline küsimus, sest nii suurte loomade terviklikke fossiile on vähe leida.

Ka Mamenchisaurus sinocanadorumist on teada ainult mõned kaela- ja koljuluud ning Moore ja ta kolleegid käsitlevad tema kaelapikkust ajakirjas Journal of Systematic Palaeontology üksnes rekonstruktsiooni põhjal.

Meil tuleb siis uskuda, et nende rekonstruktsoon on usaldusväärne ja siis võime vähemalt praegu arvata, et võib-olla ei olegi kogu maailma ajaloos olnud ühelgi loomal pikemat kaela kui tänase uudise peakangelasel.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.