Lindude vastu aknaklaasi lendamine on olnud pikka aega probleem. Samuti on see üks oluliseim lindude hukkumiste inimtekkeline põhjus. See ei puuduta ainult linnas elavaid linde, vaid kõiki linnurühmi, kelle lennutee ehitistega ristub, kirjutab TÜ ökoloogia ja maateaduste instituudi zooloogia osakonna magistrant Christel Rose Bachmann ajaveebis Linnuvaatleja.

Võimetuse tõttu näha klaaspindu takistustena sureb kokkupõrkel suurem osa linde kohe või saab tõsiseid vigastusi. Oletatakse, et ainuüksi Ameerika Ühendriikides sureb vastu klaaspindasid lendamise tagajärjel aastas ligikaudu miljard lindu.

Maa- ja linnapiirkondade laienemise tõttu on probleem viimastel aastakümnetel muutunud üha teravamaks. Uued ehitised asuvad üha sagedamini looduslike alade lähistel või nende äärealadel, kus linnustik on mitmekesisem ning ohtudele tundlikum. Lisaks on uute hoonete fassaadid sagedamini kaetud klaaspindade või suurte akendega, mis võib omakorda oluliselt suurendada lindude kokkupõrke sagedust.

Selleks, et saada paremat ülevaadet, millist tüüpi hooned ja maastikuelemendid mõjutavad lindude kokkupõrkeid akendega, kogusid kohalikud teadlased Poolas 2020. aasta kevadperioodil kokku ja analüüsisid 1800 kokkupõrkejuhtumit. Nad võtsid arvesse ka kokkupõrke piirkonna ja majaga seotud tegureid.

Selgus, et lindude kokkupõrkeid klaaspindadega mõjutab enim veekogude ning looduslike metsaalade lähedus, kuid olulist rolli mängis ka hoone tüüp ja vanus. Andmete põhjal loodud mudeli abil tuvastas töörühm, et lindudele on uuemad eramajad palju ohtlikumad kui suured kortermajad.

Kokkupõrkeid soodustasid ka suurte puude lähedus hoone ümbruses ning akende pesemine, samas kui näiteks põõsaste ja linnutoidumaja olemasolu seda ei teinud.

Valglinnastumine ja hoonestatud alade levimine põllumajandus- ning metsamaadele võib oluliselt suurendada lindude kokkupõrkeid akendega. Sestap oleks lindudele ohutum, kui uued hooned kerkiksid juba linnastunud regioonides.

Klaaspindade märgistamist tuleks rakendada eriti sellistes piirkondades, kus oht kokkupõrkele on suurem – näiteks veekogu või metsa lähistel asuvatel aladel. Samuti tasuks probleemsete hoonete puhul kaaluda akende puhastamise sageduse vähendamist ning täiendavate märgiste paigaldamist.

Uurimus avaldati ajakirjas Science of The Total Environment.