Saurused võisid teha linnulikke häälitsusi
Mis häält tegid dinosaurused? Sauruste häält ei ole otseselt ükski inimkõrv kuulnud; ka fossiilileide, mis võimaldaksid häid oletusi teha, on päevavalgele tulnud napilt.
Nüüd on Jaapani ja Ameerika paleontoloogid saanud lähemalt uurida üht hästi säilinud fossiili, mis on leitud Mongooliast aastal 2005.
Teadlaste sõnul võib järeldada, et saurus liiginimega Pinacosaurus grangeri tegi omal ajal hääli, mis sarnanevad mõneti linnuhäältega. Ometi ei kuulunud see jässakas ja ogaline loom sugugi sellesse saurusterühma, kellest edaspidi linnud arenesid.
Junki Yoshida Sapporost Hokkaido Ülikoolist ja ta kolleegid arvasid algul, et looma kurgupiirkonnas asetsenud luud olid seotud hingamisega, mitte häälitsemisega. Lähem vaatlus näitas aga, et luud olid kuulunud kõri koosseisu.
Kõri on muidu enamjaolt luudeta organ, mille struktuuri hoiavad koos lihased ja kõhrkude; just seetõttu ongi sauruste kõride kohta fossiilmaterjali vähe.
Teadlased järeldasid saurusefossiili kurgupiirkonna ehituse põhjal, et nende uuritud luud võisid lihaste abil liikuda, mõjutada sel moel kõri läbinud õhuvoolu ja lubada loomal tekitada erisuguseid hääli.
Üks kõri osa oli saurusel pikenenud, nii et hingetoru lihaste abil võis kõris tekitatud helisid modifitseerida. Samalaadne mehhanism on olemas ka lindudel.
Yoshida ja kaasautorid kirjutavad ajakirjas Communications Biology, et Pinacosaurus grangeri häälitsused võiksid meile meenutada linnuhäälitsusi, kuid milliseid neist just, ei oska nad täpsemalt arvata.
Arvata aga võib, et häälitsuste funktsioon oli enam-vähem sama, mis tänapäeva lindudelgi: leida kaaslasi ja kaitsta territooriumi; võib-olla aitas ka saurusepoegade säutsumine vanematel neid paremini jälgida.
