Viimasel hetkel sain sabast kinni kiusatusel alustada lauset ühe teatud inimese nimega. Ega sellest nime nimetamisest lõpuks ei pääse. Olgu aga sissejuhatusena toodud hoopiski iirlasest Oscar Wilde mõte, et siin maailmas on parim olla inetu ja rumal, kuis nemad võivad rahulikult istuda ja kogu seda etendust vaadata. Kuna nad ei tea midagi võitudest, on nad säästetud ka kaotusvalu tundmisest. Nad elavad niimoodi, nagu me kõik peaksime elama – segamatult, ükskõikselt ja muretult.

Tema aga ei saa! Olles olnud võitjate seas, pole ta lausa inetu ega rumal. Midagi veab siiski viltu. Antud vastuolulises olukorras tekib valikusund geeniuse ja tolvaniks oleku vahel. Valiku ees on miljonid inimesed. Neist üks pool hääletab kindlalt turaka poolt. Vähemalt viimases, pühapäeva ööl vastu esmaspäeva toimunud hääletuses pidas üle kümne miljoni Twitteri kasutaja teda antud ettevõtte juhina sobimatuks.

Paljusid vaevab tänaseni küsimus, miks oli tal vaja asuda Twitteri omanikuks? Oli see siis vaid tähelepanuvajadus? Sellest tal ju puudust pole. Enamasti piisab meediatähelepanu äratamiseks natukene tavapärasest eristuval moel pelgalt sõrme liigutamisest, rääkimata pikema lause väljaütlemisest. Kuivõrd see jõudis praktiliselt kõigisse kanalitesse, ületas Twitteri ostmise uudis ilmselt kõiki muid uudiseid. Muud maailmas juhtuvat esitatakse palju valivamalt.

Pärast esialgset elevust saabus teine geniaalsuse ja rumaluse piiril tippiv teade, et ta ei taha enam Twitterit. Soovimuutus oli sedavõrd tugev, et appi tuli kutsuda isegi kohtunik. Esialgne ostukokkulepe oli sõlmitud piisavalttugevalt ja pelgast tujust selle purustamiseks ei piisanud. Sügise saabudes tuligi raha välja käia.

Uus omanik sisenes peakorterisse kraanikausiga. Võimalik, et seda sundis tegema edevus. Kõik olid juba kuulnud töötajaid ees ootavast puhastusest. Kraanikausi lisamine jäi pelgalt visuaalseks efektiks. Värske omanik hoiatas, et Twitter kihutab kiirteel pankrotti, andes mõista, et tema saabumine aitab nüüd vältimatut ohtu ära hoida. Ometi paistis paljudele kõrvaltvaatajatele, et vastne juht vajutab piduri asemel gaasipedaalile.

Esmalt lubas ta sinna tagasi rea vastuolulisi tegelasi. Samal ajal vallandas ta klientide eetilisuse ja turvalisuse eest vastutanud osakonna töötajad. Kõik toimuvat tema sõnul sõnavabaduse nimel, keelates seejärel sõnade kasutamise juhti kritiseerinud tuntud ajakirjanikele. Samasse sõnavabadust neelavasse kraanikaussi läks ka avalikest allikatest juhi lennuki asukoha üle arvet pidanud kliendi konto jne.

Oleks tegemist geniaalsete sammudega, pidanuks firma majanduslik käekäik paranema. Juhtus aga vastupidi. Uus juht hirmutas esimese paari nädalaga eemale umbes pooled sajast suurimast reklaamiostjast, sh Chevrolet, Ford, Jeep, AT&T, BlackRock, Chanel ja Kellogg. Mainitud lahkujad olid viimasel kahel aastal toonud Twitterile paari miljardi dollari eest tulu.

Olgu raha lugemise nimel lisatud, et ta küsis sotsiaalmeedia ostmiseks pankadelt 13 miljardi dollari suuruse laenu. Mitmed pangad pidasid tehingut liiga riskantseks. Küsitav summa ületas seitsmekordselt 2022. aasta prognoositud tulu enne intresse, makse, kulumit ja amortisatsiooni.

Selle asemel, et tagada äri kasvuga aastane miljardi dollari suurune tagasimakse, suutis ta esimese paari nädalaga käivet oluliselt kärpida. Väidetavalt oli ta pankadele müünud oma visiooni, mitte kindlaid kohustusi ega täpseid kulude kokkuhoiu meetmeid. Teadjate hinnangul olnud esitatud plaan detailivaene.

Võimalik, et detaile polnudki, sest lennukikabiini sisenenud verivärske omanik-peadirektor asus juhtimisalast nõu pärima reisijatest Twitteri klientidelt. Selle vastseimaks episoodiks oligi pühapäeval esitatud küsimus, kas ta peaks juhi kohalt tagasi astuma. Seda talle ka soovitati. Üles-alla karusellis iiveldama aetud reisijad otsustasid piloodi eemaldada.

Ilmselt pole neile enam oluline lennu lõpp. Soovitakse kõigest veel korra hetkes elada. Võimalik, et rahvatarkust austada lubanud piloot hingab kergendunult. Aknast on näha suur kalju. Nimelt tema viimane ja võimalik, et geniaalne plaan keelas teenusekaustajatel linkimast säutse teistele inforuumi allikatele. Ta pidas seda konkurentide toitmiseks.

Suur osa säutsutavast teabest pärineb ju kusagilt. Enamasti mõnest muust meediaallikast. Info päritolu varjamine polekski veel kõige probleemsem samm. Nutikas idee peidab endas strateegilist muudatust, millele pöörasid teiste seas tähelepanu USA endine föderaalprokurör ja Prantsusmaa riiklik küberruumi järelevalve ameti asedirektor.

Juhul kui Twitter asub klientide teavet sel moel toimetama, muutub selle staatus teabe vahendamise neutraalsest platvormist informatsiooni valivaks meediaettevõtteks. Äriks, millele kehtivad kõik ajakirjandusele rakenduvad seadused, alates edastatava sisu eest vastutamisega. Tegu on äärmiselt kuluka vastutusega, millest on iga hinna eest püüdnud hoiduda nii Facebook kui ka Twitter.

Nüüd, kui Twitter pole enam novembri algusest börsifirma, võib selle omanik oma varaga teha, mida soovib. Samal ajal kostub murelikke hääli, et eraomandist on saanud oluline avaliku teabe allikas. Näiteks teavitatakse Twitteri vahendusel avalikkust looduskatastroofiide ja muude eriolukordade ajal. Platvormil toimub mitmeid olulise mõjuga avalikke diskussioone jne.

Võib-olla seisneb uue omaniku geniaalsus firma väärtuse kiirteel alla ajamises, et see siis pankrotipesana riigile annetada? Siis võiks kommentaari alustada sõnadega "Elon Musk".

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates "Portaal".