Keegi Satoshi Nakamoto märkis 2010. aastal, et iga kauba hind kaldub liikuma selle tootmiskulude poole. Kui maksumus kliendile jääb alla omahinna, siis tootmine aeglustub. Kui maksumus on omahinnast kõrgem, saab teenida kasumit, müües ja tootes rohkem. Tootmise suurendamine omakorda kasvataks keerukust, kergitades tootmiskulusid kauba maksumuse suunas.

Lühemalt öeldes suruvad välised jõud kauba hinda alla ja sisemised jõud pressivad omahinna kasvu tõttu seda ülespoole.

Arvatavasti on Satoshi nimi paljudele siiski tuttav, kuigi tõe nimel keegi isiklikult teda ega temast midagi ei tea. Õigemini, keegi peab teadma, aga keegi ei tea, kes teab. Tegemist on bitcoin'i loonud isiku või isikutega, kellel on selline nimi või siis kellele või kelle kohta on seda nime kasutatud.

Öeldud mõte jääb sellest teadmatusest sõltumatuks ja kehtib klassikaliselt kaubeldava kauba puhul. Vaielda võiks selle rakendatavuse üle bitcoin'ide hinnakujunemisele.

Satoshi mõte pärineb ajast, kui küberrahal polnudki mingit väärtust ja sellest loodeti tegusid, mida pole teoks tehtud. Raha mõttes hüppab kübervaluuta väärtus arulagedalt kord üles ja seejärel alla. Arulagedus kui atribuut on põhjendatud, sest piisavalt põhjalikku ja arusaadava ennustusjõuga loogika hoidub arusaamist külastamast.

Järeltarkusena püütakse sündmuseid mingis osas põhjendada. Samas on ostjaid tabanud kasulootuse või kaotushirmude emotsioone keeruline kaardistada.

Leidub siiski ka elulähedasemaid, näiteks tootmismahtude ja -kulude muutustele rajanevaid selgitusi. Ettevõtted kaevandavad unikaalsete arvude virtuaalmaaki ehk bitcoin'e ja muid krüptovaluutasid suurtes arvutiparkides numbrilisi operatsioone teostades. Siis on ju mõistetav, kui nad paiskavad elektrihindade ja muude tootmiskulude hüppelise kasvu katteks müüki natukene rohkem toodetud kübermaaki.

See omakorda võib algatada uue saamishimu või kaotushirmu segase tsükli. See mõjub omapuhku tootmisvõimsuste suurendamisele või pidurdumisele ja nii edasi, põhjustades üha uusi lainetusi.

Bitcoin'ide hinna tõusu ja languse dünaamika kohta on olemas umbes kümne aasta pikkused andmeread. Neist püütakse välja lugeda kui pikaks ning sügavaks võib osutuda järgmine rõõmude ja ahastuste laine.

Kirjeldatud lainete mõistmiseks on loodud isegi mitmeid teooriaid. Neist teooriatest pole siiski saadud imerohtu, mis suurendanuks investorites selgust ja julgust. Tõenäoliselt pole seda niipea ka loota. Nimelt on maailm keeruline ja selles toimetavad inimesed, kes võivad oma arulageda käitumisega põrmustada kindlaks peetud usalduskeskkondi.

Näiteks juhtus see ootamatult kokku varisenud kübervaluutade kauplemiskeskkonna FTX-iga. Maailma küberrahabörsi suuruselt teine skandaal alles kogub purustavat ja paljastavat jõudu. Paljastuse-mõtte ütles omal ajal välja Warren Buffett, kes märkis, et kui tõusulaine taandub, saab näha, kes ujus alasti.

Hetkel hakkabki midagi paistma ja nähtu ei ole ilus. Hinnatakse, et umbes 60 protsenti vastava hoiuse omanikest ostsid bticoin'e kallimalt, kui need on praegu väärt. Võimalik, et aastavahetusega seotud kulutuste katteks paisatakse need mingil hetkel kahjudega müüki ja uute ostmise isu on tükiks ajaks läinud. Mis sellest, et tekkiv hinnalangus peaks äratama saamahimu.

Lisaks on ühe bitcoini nii-öelda kaevandamise omakulu umbes 18 000–19 000 dollari juures, aga neid ostetakse paar-kolm tuhat dollarit odavama hinnaga. Seepärast ei tasu kalleid arvutiparke suure elektritarbimise tõttu töös hoida.

Olgu võrdluseks märgitud, et tüüpiline kaubanduskeskus vajab umbes nelja kuni kümne megavati suuruse võimsusega elektrivarustust. Selleks, et teha aga sekundis miljon triljonit võimalikku bitcoin'i avastamise tehet, on mõned suuremad küberraha kaevandavad arvutipargid hankinud isiklikke kuni 60-megavatiseid elektrijaamu. Jaama ost on omaette kallis ettevõtmine. Sestap ongi tootjad paisanud lühikeses ajas müüki suures koguses bitcoin'e: püsikulude eest peab maksma reaalset raha.

Bitcoin'idelt loodeti ühe omadusena, et need on keset majanduslikke torme turvaline saareke, kuhu saab raha hoiule saata. Nüüd on uueks reaalsuseks kujunemas elektrienergia kokkuhoid. Euroopa Liidus hoiatatakse liikmesriike vajadusest keelata elektri tarned küberrahade kaevandajatele, et vältida elektrikatkestusi ja tagada elektrivarustus ühiskonna sujuvaks toimimiseks.

Šveitsi valitsus teatas novembri alguses, et riigis võidakse võimaliku elektrikriisi puhul keelata isegi elektriautode kasutamine. Riigis hoiatatakse kodanikke, et kui nende kodus on üle 19 kraadi sooja, võidakse neid karistada vangistusega. Jaapanis soovitas pealinna Tokyo meer Yuriko Koike kõikidele kodanikele kanda kõrge kaelusega kapsuneid. Tema ise kannab juba elektri säästmiseks kõrget kaelust ja salli, kuna nii on soojem.

Siit võib järeldada, et pullover-kampsunis ja võib-olla endiselt jahedusevärinates inimestele ei tasu niipea bitcoin'idest rääkida. Kampsunist võib kujuneda bitcoini ajaloos sümboolne tähis. Mis sellest, et tulevikku ju keegi ei tea. Satoshi Nakamoto võiks siiski end uuesti end ilmutada ja arvata midagi julgustavat. Vastasel juhul jääb domineerima Euroopa Keskpanga sõnum, et bitcoin on "kunstlikult esilekutsutud viimases hingetõmbes, enne teed irrelevantsusesse".

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates "Portaal".