Inimesed loovad erineva headuse määra ja tarbimisajaga väärtuseid. Tööpanuste sujuvaks vahendamiseks mõeldi välja raha. Inimeste rahavajadus kõigub samuti nii ajas kui ka mahus, mille vahendamiseks loodi pangad.

Pangad toimetavad ajas ja mahus muutuvate rahade maailmas, mille stabiliseerimiseks loodi riikide keskpangad. Riigid erinevad ajas ja mahus rahasse talletatava majandusliku tõhususe poolest, mille tõttu loodi keskpankade omavaheliseks koordineerimiseks niinimetatud keskpankade keskpangaks peetav Rahvusvaheliste Arvelduste Pank (Bank of International Settlements).

Ahjaa, vahepeal loodi veel küberraha, et kogu see pankade ja riikide sasipundar vahele jätta. Nüüd seistakse selleski maailmas silmitsi mõttega, et tuleks luua kriise siluv ja osapoolte tegevusi koordineeriv abiüksus. Pärisraha maailmast puhast eeskuju vist ei leia, sest küberraha ei osutunud rahaks.

Isegi kui jõuga püüda rahana kasutada, nagu mõnel juhul on püütud teha, siis puuduvad sellel mitmed vajalikud omadused, ennekõike stabiilsus ja mingigi sõltumatu väärtuse tagatis. Raha asemel kujunes sellest spekulatiivne investeerimisvahend. Plokiahelas hoitud märgiste väärtus ei rajanenud ühelegi majanduslikule protsessile, vaid inimlikul rikastumise lootusel.

Kuis mõned riigid otsustasid kohaliku vääringu asendada näiteks bitcoin'idega, saab mõtteline ring täis. Selle ühe väljendusena otsustasid Rahvusvaheliste Arvelduste Panga ökonomistid uurida 95 riigis aastatel 2015–2022 krüptovaluutadesse tehtud investeeringute tulemusilikkust. Antud ajaperioodi alguses maksis üks bitcoin 250 dollarit ja käis 2021. aasta lõpus 69 000 dollari juures. Nädala eest saanuks bitcoin'i vähem kui 16 000 dollari eest.

Suuremas vaates hinnati lõppeva aasta alguses kõigi krüptorahade koguväärtuseks peaaegu kolm triljon dollarit. Kevadeks ehk viis kuud hiljem oli alles jäänud üks triljon dollarit. Kõigest 150 päevaga haihtus krüptomaailmast kaks triljonit dollarit. Sellele ainulaadsele summale ei leiagi eriti palju võrdluskohti. Vahest lähim on USA riigikaitse eelarve 1,9 triljoni dollariga. Selle erinevusega, et viimasest võib sündida vähemalt ilmatuma kõva pauk, aga krüptotriljonitega ei liigu isegi mitte õhk. Seda väärtust polnudki kunagi olemas, peale oletuse.

Uuringu korraldanud teadlastel puudusid otsesed andmed üksikute investorite kasumi või kahjumi kohta. On ju anonüümsus olnud krüptovääringute üheks ootusteks. Analüüs rajanes krüptovaluutaga kauplemise rakenduste kasutamise andmetele ja perioodil kehtinud väärtustele. Kirjeldatud meetodi põhjal järeldatakse, et kolmveerand krüptosse investeerijatest jäid kahjumisse.

Antud metoodika ei ole kõige parem ja sisaldab mitmeid oletusi. Teisalt peab usaldama eksperte, kellele pole puudused uudiseks, aga kõigega arvestades pidasid nad tulemust avaldamiseks piisavalt usaldusväärseks.

Nende peamine järeldus polnud kahjudega kauplejate kokkulugemine, vaid soov osutada tarbijakaitsega seotud protsesside võimalikule vajadusele. Uuringu käigus leiti, et krüptorahasse investeerinutest moodustasid umbes 40 protsendiga suurima kontingendi alla 35-aastased mehed.

Tegemist on üldiselt kõige rohkem riskialtima elanikkonna osaga. Nemad olid pärast väärtuse tõuse ka kõige aktiivsemad uued kauplejad. Sellest järeldataksegi, et ühiskond peab võib-olla kaaluma, kas ja kuidas peaks oma liikmeid sellistes olukordades kaitsma, sest enamus jäid antud uuringu põhjal oma rahast ilma.

Probleem on olemas ja mõneti võrreldav suurema lapsega, kes võtab väiksema käest tema kommi. Nagu tõdetud, ilmnes uuringus, kuidas väikeinvestorid, kellest suure osa moodustasid mainitud alla 35-aastased mehed, asusid bitcoin'i hinna tõusu ajal neid juurde ostma.

Müüjateks olid niinimetatud "vaalad" ehk suuromanikud, kes said väikeinvestoritelt päris raha. Viimastest jäid paljud hoidma krüptoraha, kuni sellest ostuhetkeks sisaldunud väärtuse kadumiseni. Suurinvestoritest vaalad kaotasid krüptolanguse tulemusel samuti, aga nende kätte jäi märgatavas koguses teistelt ära võetud päris raha.

Maailma ühe suurima krüptovaluuta vahendaja FTX-i pankroti järellained alles koguvad purustavat jõudu. Mõned väiksemad teenuse pakkujad on juba kauplemise peatanud, kas raha puudumise ja/või kriisi pidurdamise huvides. Seni suurima Binance'i asutaja ja peadirektor Changpeng Zhao pakkus idee luua krüptotööstuse päästefond neile ettevõtetele, mis on praeguse kriisi tõttu sattunud raskustesse, aga oleks muidu elujõulised. Zhao ei lisanud midagi konkreetsemat vajalikust summast, selle allikatest ega haldamise viisidest.

Maailma pangandust tabanud finantskriisi ajal tulid appi riikide keskpangad ja trükkisid raha juurde, mille suhtes kasvanud pahameel oli omamoodi krüptoentusiasmi hoolauaks. Nüüd ongi huvitav jälgida, kuidas leiavad detsentraliseeritud ja tagatiseta rahaga süsteemi anonüümsed osapooled oma maailma kaitseks ühise keele ja lahenduse. Eriti kui neist enamik on kahjukannatajad.

Kas vaalad paneksid lauale neile kogunenud päris raha või otsustavad seikluse lõpetada? Neil õnnestus õhu müümisega saada päris raha. Ülejäänutele ei jää pihku isegi õhku, kui lähiajal ei leiutata head lahendust. Ülesanne on kahtlemata raske ja nõuab kiiret reageerimist. Järsku luuakse krüptomaailma Krüptorahvustevaheliste Arvelduste Pank? Kuigi FTX-i ja teiste vahendajate näol oli juba midagi sellist olemas.

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates "Portaal".