Praegune süsteem lubab tasuta kõrgharidusõpinguid korduvalt alustada ja katkestada. Haridusministeeriumi analüüsi põhjal toob see kõrgkoolidele ja riigile kaasa aga täiendavaid kulusid. Praegu kehtivas süsteemis on ministeeriumi hinnangul erinevaid võimalusi, et süsteemi paremaks muuta.

Haridusministeeriumi algatatud seaduse muutmise eesmärk on täpsustada õppekulude hüvitamist ja seada piiranguid tasuta kõrgharidusele. Ehk siis ülikoolidel on edaspidi võimalik nõuda üliõpilaselt teatud tingimustel õppekulude hüvitamist. Näiteks võivad nad seda teha juhul, kui tudeng on varem juba samal kõrgharidusastmel õppinud.

Kuigi kehtima jäävad senised rahastuspõhimõtted ehk kõrgharidus on tasuta, siis soovib ministeerium pikendada ajavahemikku, mille möödumisel saab inimene teist korda tasuta kõrgharidust omandada. Kui praegu peab ootama kolm nominaalaega, mis magistriastmes tähendab kuut aastat, siis edaspidi tuleks uue tasuta hariduse omandamiseks oodata kümme aastat.

Samuti piiratakse võimalust bakalaureuseõpingute lõpetamise järel astuda tasuta rakenduskõrgharidusõppesse ja vastupidi. Siingi tuleb oodata, et õpingute lõpust mööduks kümme aastat. Kui mõnes valdkonnas on suurem tööjõuvajadus, näiteks tervishoius, siis võivad kõrgkoolid pakkuda teistkordset õpet tasuta.

Haridusminister Tõnis Lukase sõnul plaanitakse muudatust selleks, et inimesed planeeriksid oma tegevusi paremini ja realiseeriksid vahepeal ka töökohtadel saadud haridust. "Põhiõppevormis tasuta korduvalt ja korduvalt õppida ei ole võib-olla niivõrd avalikkuse huvides," lausus ta.

Kui praegu saab üliõpilane õppida tasuta pool nominaalaega ja siis alustada õpinguid tasuta uuel õppekaval, siis ministeerium soovib sedagi muuta. Ligikaudu 2,5 protsenti üliõpilastest katkestab õpingud enne poole nominaalaja täitumist ja jätkab mõnel teisel õppekaval.

Tartu Ülikooli rektor Toomas Asseri sõnul on probleem tõesti olemas, mis võib tuleneda väga erinevatest põhjustest. "Näiteks ei olda põhjalikult tutvutud erialaga, millele õppima suundutakse, aga võivad olla ka muud põhjused, kasvõi toetuste- ja õppelaenusüsteem. Kui tudeng ei saa argieluga hakkama, siis see võib olla üks katkestamise põhjuseid, võib-olla praegu üks olulisemaid," rääkis ta.

Praegu kehtiv regulatsioon võimaldab üliõpilastel soovi korral piiramatul arvul kordi oma õpinguid enne poole nominaalaja lõppemist katkestada ja jätkata uuesti tasuta mõnel teisel õppekaval. Seadusemuudatusega tahetaksegi piirata katkestamise järel uuesti tasuta õppima asumist. Tasuta saab uuel õppekaval õppida see, kes ei ole samal kõrgharidusastmel õppinud üle aasta.

Lukas ütles, et siin ei ole põhimõttelist muudatust, aga tuleb lihtsalt kiiremini otsustada, kas valitud õppekava on sobilik või mitte. "Ei saa niimoodi peaaegu poolikuid haridusi kogu aeg tasuta omandada. Kui midagi tasuta teed, siis pead selle läbi mõtlema ja suutma oma otsuste eest vastutada," sõnas haridusminister.

Peaminister Kaja Kallas ütles, et valitsus on arutanud laiemalt kõrghariduse reformi. Näiteks seda, et tasuta saab õppida küll, aga riigi kulul saab õppida ühe korra, ülejäänud kordadel tuleb ise kukrut kergitada. Suuremad arutelud kõrghariduse reformimises osas seisavad aga veel ees.

Kui eelnõu leiab toetust, jõustuksid muudatused 2024/2025. õppeaastast.