Tallinna Ülikooli kultuuride uuringute nooremteadur Dana Karjatse-Davidjants rääkis, et Katar on riik, kus on ahhetamapanev arhitektuur ja pulbitsev kultuurielu. "Rohked välismaalased ja tilluke kohalike kogukond, meri ja kõrb, beduiinikultuuri pärand ja futuristlik suurlinn," kirjeldas ta. Veel eelmise aastani asus Kataris muu hulgas Talibani peakorter.

Kataris on ametlikult konstitutsiooniline monarhia, kuid tihti kasutatakse ka absoluutse monarhia mõistet. Kuni Katari iseseisvumiseni 1971. aastal oli riik Suurbritannia protektoraadi all. Katari riigipea on alates 2013. aastast emiir Tamīm bin Hamad Āl Tānī ja tema dünastia on võimul olnud 150 aastat. Emiir nimetab ametisse kogu valitsuskabineti. Näiteks praegune peaminister ja siseminister – ühes isikus – on emiiri sugulane.

Meenutuseks, et ligi aasta tagasi avaldati "Pandora paberite" nime kandev rahvusvaheline leke, millesse panustas ka Eesti Päevaleht. Lekkinud dokumentide põhjal kirjutatud artiklites toodi välja, et Katari emiiri perekond ajas äri varifirmade kaudu. Taktika võimaldas neil Londonis kinnisvara ostes jätta tasumata makse ligi 21 miljoni euro ulatuses.

Seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim on riigis tugevalt emiiri kontrollitud. Siiski astuti eelmisel aastal, jalgpalli MM-i eel, väga suur samm. Nagu põhiseadus ette näeb, toimusid lõpuks parlamendivalimised, mida oli lükatud edasi 16 aastat. Need olid Karjatse-Davidjantsi sõnul riigi ajaloos esimesed, eelnevalt oli korraldatud vaid kohalikke valimisi. Siiski on emiiril endiselt võimumonopol ja süsteem ei võimalda ka valimiste kaudu muutust.

Poliitiliste erakondade moodustamine on Kataris keelatud ja valimistel saavad osaleda vaid üksikkandidaadid. Hääleõigus on ainult neil Katari kodanikel, kes vastavad teatud kriteeriumitele. Seejuures moodustavad kodanikud riigi elanikkonnast kokku vaid 12 protsenti.

Meie mõistes parlament on 45-liikmeline nn nõuandekogu ehk maglis aš-šūrā. Selle 30 liiget valitakse rahvahääletusega ning 15 nimetab ametisse emiir. Parlamenti kandideerinud 26 naisest ei osutunud valituks ükski, küll aga nimetas emiir sinna 13 mehe kõrval ka kaks naist.

Dana Karjatse-Davidjants selgitas, et ühelt poolt on võimuperekond justkui suunatud reformidele, vähemalt välistele. Teisalt on ilmsed probleemid sõnavabaduse ja poliitiliste õiguste tagamisega. Väga oluline on rahvusvaheline maine.

Laiemas maailmas tuntakse Katarit eeskätt kahe asja poolest. Riiklik Qatar Airways on üks parimaid lennuliine maailmas ja telekanalit Al-Jazeerat võib võrrelda araabia maailma CNN-iga. Satelliitkanal loodi praeguse emiiri isa valitsemisajal 1990. aastatel, kujutades sisuliselt meediarevolutsiooni. Just see lennutas Katari rahvusvahelisele areenile. Telekanal pakub ka ingliskeelset sisu, mis on Karjatse-Davidjantsi sõnul araabiakeelsega võrreldes kohati kardinaalselt erineva sõnumiga. Ehkki ametlikult ei ole enam tegu riikliku telekanaliga, rahastab Katar seda jätkuvalt. Al-Jazeeral oli väga oluline roll muu hulgas araabia kevade ajal.

Ametlikult kehtib riigis sõna- ja meediavabadus, kuid praktikas on see siiski piiratud. Enesetsensuuri rakendatakse just teemade puhul nagu Katari valitsuspoliitikad ja võimuperekond. Nn laimuseaduse alusel võib ähvardada ajakirjanikke vanglakaristus. Ka kogu trükimeedia on võimuloleva perekonna ja selle soosikute oma.

Lihttööliste ekspluateerimine

Ei ole ilmselt kuigi suur üllatus, et Katar on väga jõukas. Riigi peamised tuluallikad on nafta ja maagaas. "Kui vaadata mööda mõningatest olulistest teguritest, on Kataris paari aasta kaupa kahtlemata päris hea elada. Tänavad on väga turvalised, palk on hea, palju toimub kultuuriüritusi, lapsehoidja- ja koristusteenused maksavad vähe. Riigis väärtustatakse sotsiaalset suhtlust ja selleks võetakse aega," lausus nooremteadur.

Olulise osa riigi majandusmootorist moodustab võõrtööjõud, mis moodustab riigi elanikkonnast 88 protsenti. Vastupidiselt levinud arvamusele töötavad mõned sisserändajad kõrgetel ametikohtadel, näiteks kohtunikena. Mittekodanikke leiab ka lepinguliste sõjaväelaste hulgast. Küll aga on immigrantidel vaid üheaastased töölepingud ja nende õigused on piiratud.

Varem kehtis riigis kāfala-süsteem, kus mittekodanikud ei saanud vahetada tööd ega lahkuda riigist ilma tööandja ehk nn sponsori loata. Reeglit muudeti jalgpalli MM-i eel vähemalt seadusandlikul tasandil. Võõrtöölistele kehtestati lisaks miinimumpalk: 275 eurot, millele lisandub 80 eurot söögiks ja 134 eurot majutusele. Küll aga on hinnad Kataris kõrgemad kui Eestis. Samuti viidi sisse kuni 10-tunnine tööpäev, üks puhkepäev nädalas ja kolm puhkusepäeva aastas. Praktikas aga ei tagata selle järgimist.

Dana Karjatse-Davidjants ütles, et suurem hulk võõrtööjõust elab majanduslikult mugavat elu. Siiski leidub arvukalt teateid ekspluateerimisjuhtumite kohta. Pikka aega on olnud probleem eriti lihttöölistele teenitud töötasu maksmata jätmine ja äärmiselt kehvad elutingimused. Näiteks võib puududa isegi elekter ja vesi. Halvimal juhul on ka töötingimused ebaturvalised või lausa eluohtlikud. Vahel on võetud töölistelt ära pangakaart ja mobiiltelefon. "Passide äravõtmine on tegelikult seadusega keelatud, kuid praktikas ei pruugi tööandja sellest kinni pidada," sõnas ta.

Hiljuti keelati suvisel kuumaperioodil välitingimustes töötamine, mis Kataris tähendab suvisel ajal armutult lõõmavat päikest. Teadupärast hukkus suur hulk võõrtöölisi jalgpalli MM-i infrastruktuuri ehitustööde käigus kuumarabanduse või infarkti tõttu.

"Täpne arv pole selge ning seda on raske mõõta. Kaks Norra ajakirjanikku said algul küll loa võõrtööliste olukorda uurida, kuid võimud pidasid nad kinni ja saatsid riigist välja. Nende filmitud materjal kustutati ära. On aga teada, et võõrtöölisi sunniti töötama pikki tunde ka päikese all 50 kraadi käes, kus ei olnud võimalik varju saada," rääkis Karjatse-Davidjants.

Naiste õigused

Kuna Katar on islamiühiskond, tähendab see, et meie mõistes keha katmist eeldav riietumisstiil kehtib kõigile. Samuti ei anta näiteks vastassugupoolele terekätt. Perekond on Kataris väga oluline ja perepea on mees, kelle kaudu käib kogu ametlik asjaajamine. "Samuti on ootuspärane, et naise töösfäär on kodune elu. Väljaspool kodu töötab naistest pisut üle poole," lausus nooremteadur. Töökohas võib naisele osaks saada aga soopõhine vägivald või ahistamine.

Kuigi enam kui pool kõrgkooli lõpetanutest on naised, siis naiste diskrimineerimist on nii kohtumenetluses kui ka seonduvalt liikumisvabaduse, abiellumise ja pärimisõigusega. Kehtib eestkoste süsteem, mis tähendab, et naise elus otsustab olulisi küsimusi tema eestkostja, kes on tavaliselt kas abikaasa, isa, vend, vanaisa või onu. Eestkostja nõusolekut on tarvis näiteks abiellumiseks, välismaal õppimiseks, kuni 25-aastaste naiste puhul välismaale reisimiseks, ehkki seda viimast praktikas siiski ei rakendata. Kuuldavasti on tarvis eestkostja luba riigiametis teatud kohtadel töötamiseks.

Naistel on keerulisem lahutada ja jääda oma laste eestkostjaks. "Näiteks perekonnaõiguse küsimustes maksab naise sõna kohtus vaid pool mehe omast. Ka pärimise mõttes ei ole naisel samad õigused mis mehel. See on seotud asjaoluga, et meest peetakse perepeaks ja ta peab rohkem inimesi üleval pidama," lausus ta.

Kui koduvägivald ja abielusisene seksuaalvägivald ei ole kriminaliseeritud, siis abieluväline suhe on. Väljaspool abielu sünnitamine on karistatav aastase vangistusega ning mittekodaniku puhul järgneb lisaks riigist väljasaatmine.

Sättumuse varjamine

Juttu on olnud sellestki, et Kataris ei aktsepteerita samasoolisi paare. Dana Karjatse-Davidjants ütles, et kahjuks on see tõsi. "LGBT+inimeste diskrimineerimine on läbiv ühiskonna kõigil tasanditel. Seetõttu on inimesed paratamatult sunnitud oma identiteeti varjama. Meeste homoseksuaalsus on kriminaalkorras karistatav."

Ta tõi näite, kuidas paar aastat tagasi pidi Doha Ülikoolis astuma aruteluõhtul üles Eestiski paljudele tuntud Liibanoni bänd Mashrou' Leila, mille laulja on avalikult gei. Bänd oli pikalt Lähis-Ida lipulaev, julgedes puudutada teemasid nagu näiteks armastus kahe mehe vahel. Seejuures käsitleti tol diskussiooniõhtul meediarevolutsiooni. Survestamise tõttu jättis ülikool bändi esinemise aga ära. Õiguslikest, ühiskondlikest ja usulistest piirangutest tulenevalt ei ole riigis ka organisatsioone, mis saaksid LGBT+-inimeste õiguste eest seista.

Poliitiliselt eristuv kurss

Huvitav on seegi, et Katar kuulub küll Pärsia lahe koostöönõukogusse, aga nende kurss on Karjatse-Davidjantsi sõnul olnud naaberriikidega võrreldes tugevalt eristuv. Aastal 2017 kehtestati Saudi Araabia eestvedamisel neile kaubandusembargo. Selle taga olid Saudi Araabia, Bahrein, Araabia Ühendemiraadid ning lisaks Egiptus, kes katkestasid kuni eelmise aasta alguseni Katariga nii majanduslikud kui ka diplomaatilised suhted.

"Seal oli mängus küll terve hulk aspekte, aga kõige põhilisemalt heideti Katarile ette Saudi Araabia kritiseerimist seonduvalt sõjaga Jeemenis ning Iraani, Moslemi Vennaskonna ja laiemalt terrorismi toetamist. Nüüdseks on suhted normaliseerunud. Sel perioodil soojendas Katar aga suhteid Iraaniga veelgi, mis on teistele suureks pinnuks silmas," rääkis nooremteadur.

USA on määratlenud Katari nn suure mitte-NATO liitlasena (Major Non-NATO Ally). Ehk siis Kataril ja USA-l on strateegilised suhted kaitsekaubanduse ja julgeolekualase koostöö valdkonnas. Niisugune staatus annab Katarile sõjalisi ja majanduslikke privileege, kuid USA-le sellega julgeolekukohustusi ei kaasne.

Riigis on baasid nii USA-l kui ka Suurbritannial. "Nüüd, jalgpalli MM-iga seonduvalt on britid saatnud kaitsekoostöö raames terrorismi tõkestamise eesmärgil Katari lisavägesid. ISIS muuseas on jalgpalli MM-i eel kutsunud üles rünnakutele. See ei ole ISIS-e puhul aga küll vähimalgi määral ebatavaline," lausus Karjatse-Davidjants.

Dana Karjatse-Davidjants rääkis, et kuigi jalgpalli MM-i tõttu on Katar rahvusvahelise üldsuse valgusvihus, siis ei tasu unustada, et sarnased probleemid pole võõrad teistelegi Pärsia lahe riikidele. "Pean muu hulgas silmas poliitiliste õiguste ning sõna- ja meediavabaduse piiramist, mis leiab aset väliselt lausa silmipimestava uuendusmeelsuse egiidi all. Kataris on need tänu jalgpalli MM-ile lihtsalt teravama tähelepanu all," lausus ta.