Kaugel planeedil teeb ilma tähevalguse loodud vääveldioksiid
Juulis tegutsema hakanud James Webbi kosmoseteleskoop on juba kogunud ühe kauge planeedi kohta nii häid vaatlusandmeid, et teadlased on nüüd välja selgitanud enneolematult suure hulga üksikasju planeedi atmosfääri koostise kohta.
Planeet nimega WASP-39 b asub meist umbes 700 valgusaasta kaugusel Neitsi tähtkujus, on umbes Saturni massiga ja tiirutab oma tähele hästi lähedal.
Planeedi atmosfääri kohta on varem teavet ammutanud teisedki kosmoseteleskoobid nagu Hubble ja Spitzer, aga uus hulk andmeid annab atmosfääris leiduvatest aatomitest, molekulidest ja isegi nende vahelisest keemiast hoopis põhjalikuma pildi.
Enamgi veel, andmetest aimub üht-teist isegi planeedi pilvkatte kohta: see ei ole tõenäoliselt ühtlane üleplaneediline udulaam, vaid koosneb paljudest üksikpilvedest.
Atmosfääris leiduvaid aineid määrasid teadlased selle põhjal, millised tähevalguse sagedused neis ainetes neelduvad; selleks kõrvutasid nad omavahel tähe valgust, mis saabus teleskoopi ajal, mil planeet liikus tähe eest läbi, ja valgust, mis saabus muul ajal.
Asjaga tegeles ühtekokku sadu teadlasi, kes on nüüd tulemused avaldanud viie artiklina võrguvaramus arXiv.
Üks tähelepanuväärseid leide planeedi WASP-39 b atmosfäärist on vääveldioksiid, mida varem ei ole üheltki eksoplaneedilt avastatud.
Selle aine molekulid tekivad arvatavasti keemilistes reaktsioonides, mille vallandab tähelt tulvav energiline kiirgus, umbes nii, nagu Päikese valguse toimel moodustub Maa atmosfääris osoon.
Nii on teadlased nüüd tõendust saanud, et niinimetatud kuuma Saturni tüüpi planeetide kliimat võivad kujundada ka fotokeemilised reaktsioonid, just nagu meil Maalgi.
Suurema osa WASP-39 b atmosfääri koostisest moodustab vesinik. Veel leidub seal näiteks naatriumi, kaaliumi ja veeauru, aga ka kahte süsiniku oksiidi: vingugaasi ja süsihappegaasi.
Atmosfäär on väga kuum, ligi 900 Celsiuse kraadi, sest planeet on oma tähele lausa kaheksa korda lähemal kui Merkuur Päikesele.
