Mida rallimaailma tipud Sinult ootavad? Mis rolli Hyundais mängid?

Minu töö on võimalikult täpselt anda informatsiooni selle kohta, millised ilmastikuolud ootavad ees katsetel, kuhu ralliautod lähevad. Püüan välja mõelda seda, mida teeoludega nende ilmastikuolude puhul juhtuda võiks. Kas läheb mudaseks või rööpasse? Või kas talvel on kusagil jääd või sulab kuskil lumi ära? Kas kusagil jääb tolm õhku rippuma? On palju selliseid erinevaid faktoreid, mis ette tulevad: kas tuleb udu või madal pilv või on halb nähtavus. Peaksin kogu meeskonda nende asjade suhtes hoiatama, et rajal tuleks võimalikult vähe ilmast tulenevaid üllatusi ette.

Tavaliselt lähen rallile juba nädala alguses kohale ja sõidan kogu trassi koos inseneridega läbi. Nemad vaatavad, millised on teeolud. Mina vaatan, milline on tee ja mismoodi ilm seal käitub. Siis tulen jälle tagasi siia mööda Eestimaa teid välitöödele sõitma.

Ilma Ott Tänakuta?

Üldiselt küll, jah. Ma olen aru saanud, et ta kaardilugeja koha peal väga ei tahaks istuda.

Milline see välitöödele kulgemise autoelu siis on?

Istud sohva peal ja vaatad aknast välja. Tavaliselt välitööd langevad hästi tihedalt lühikesse ajavahemikku. Siis on kahju kodunt ära minna. Lapsed jäävad omaette, tahaks nendega rohkem tegutseda. Mõnikord ongi niimoodi, et elad nagu autos.

Selline Nipernaadi takt, jah? Valgel ajal Eestimaa peal...

Umbes niimoodi, jah.

Liiva sisse võib kirjutada nimetähti, liiva sisse võib jätta jalajälgi, aga liiva enda sisse on ka kirjutatud põhimõtteliselt kogu planeet Maa ajalugu. Mida te siis liivast järeldada võite? Esiteks, kas iga liiv on oluline?

Ütleme nii, et kui on selline karjääriliiv, siis see on oluline tee-ehituse jaoks. Teadlastele see nii palju infot ei anna. Oleneb muidugi, mida uurida. Vähemalt minule ta nii palju infot ei anna. Aga mind huvitavad kõige rohkem rannaliivad ja vanade rannamoodustiste liivad, mis sisaldavad endas väga palju informatsiooni meie viimase 5000—6000 aasta kliima ja tormisuse kohta.

Kuidas te selle info liivast välja loete?

Kui me kujutame ette, mis meil tormi ajal rannas juhtub, siis tavaliselt meretase tõuseb, õhurõhk lange ja tuul surub Eesti rannikule vett rohkem kokku. Tavaliselt sellistesse kohtadesse, kuhu liivavallid kuhjuvad, ulatub ka vesi ja ta natukene erodeerib liivapinda minema. Kantakse ära peenemad ja kergemad liivaterad. Mõnikord peale tormi näete rannas tumedamat kihti ja jämedamaid liivateri. See on erosioonipind. Kui see torm otsa saab ja meretase läheb tagasi sinna, kus ta tavaliselt on, siis hakkab tuul vaikselt sinna peale uuesti liivateri kandma. Sellest tormist jääb seega jälg, mis mattub sinna liiva alla. Kuna Eestis meil maa kerkib ja on kerkinud juba viimased 6000 aastat, siis kõik need minevikus toimunud tormid, tormiperioodid ja võimsad tormisündmused on kõik kuskil metsa all vanades rannamoodustistes ilusti üles kirjutatud.

Kuidas te teate, millal täpselt mõni maru aset leidis?

Selleks peame saama liivaproovi selle erosioonipinna pealt, et saada teada, millal tuul sellele uue värske liiva peale puhus. Liivaproovi kättesaamiseks tuleb kaevata auk. Selle augu seinast võetakse tuubi sisse liivaproov, mis võimaldab määrata täpse vanuse.

Kuidas te vanuse määrate?

Kõik see liiv, mis meil on, on veidike radioaktiivne. Liivaterakeste sees on kristallstruktuur, aga selle sees on vigu — ei ole ükski asi looduses täiuslik. Ja selle kristallstruktuuri vigade ja struktuuriliste nurgakeste vahele jääbki radiatsioon kinni. Nii kaua, kui see liivaosakene päikest ei näe, nii kaua see muudkui koguneb ja koguneb sinna. Kui me suudame selle proovi võtta niimoodi, et me talle päikest ei näita, viime selle laborisse ja mõõdame radiatsioonikoguse ära, siis me saame öelda, et millal see liivaterake viimati päikest nägi. Ehk me saame teada, millal tuul ta sinna hunnikusse puhus, ehk siis millal oli selles kohas rannajoon.

Kas te saate seda liiva siinsamas Eestis mõnes laboris testida või on vaja pöörduda väliskolleegide poole?

Tänapäeval on nii, et kui teed suurema koguse, siis on mõistlik minna sellisesse laborisse, mis teeb neid proove väga palju ja kus on suur kogemus. Meil on koostöö Jaapani geoloogiateenistuse laboriga, kes on väga kogenud just vanadest rannamoodustistest vanusemäärangute tegemisega.

Nii et kaevate liiva välja, panete kapslisse ja saadate Jaapanisse?

Üldiselt me peame selle ise ka kohale viima, et kogemata keegi vahepeal pakki lahti ei võta ja et see proov päikest ei näeks, sest muidu läheb kogu vaev nurja. Kujutate ette, et keegi on kusagil käsitsi kaevanud kümneid ja kümneid auke mitme meetri sügavusele ja võtnud selle proovi, käinud välitööl ja siis keegi võtab selle lahti valel ajal!

Siis ta ongi sama väärtuslik, kui see liiv siin rannas?

Siis ta on umbes sama väärtusega, jah, ega ta muud enam ei anna.

Ohtlik värk. Aga miks seda kõike vaja on? Miks teil on vaja teada, kui vana on mingi liiv? Miks teil on vaja teada, kas 4700 aastat tagasi oli Eestimaal torm või mitte?

Me peame teadma, kuidas rand funktsioneerib. Meil on väga õnnetuid näiteid, kus lihtsalt teadmatuse tõttu oleme ise tekitanud olukorra, kus oleme kaotanud algse väärtuse, mille pärast me üldse kuskile randa läksime.

Üheks selliseks õnnetuks näiteks on Pärnu lahe ääres Valgerannas olev Doberani kohvik. 2005. aasta torm hävitas selle täielikult. Selle asemel, et see natukene maa poole ehitada, ehitati see täpselt sama koha peale ja tehti suhteliselt võimas rannikukaitse sinna ette. Kui liivaranda ehitada selline kõva tugev kaitse, siis juhtub see, et lainetus hakkab tormiga selle vastu põrkama ja mere poole tagasi liikuv vesi uhub mere põhjast selle liiva järjest minema mere poole. See tähendab, et iga järgmine laine on võimsam, sest ta tuleb järjest sügavamast veest. See protsess muudkui kiireneb ja tänaseks oleme olukorras, kus meil see maja ja maja ümber olev puhkeinfrastruktuur on väga hästi kaitstud selle kiviseina poolelt.

Miks see infrastruktuur sinna tehti, oli sellepärast, et seal oli ilus liivarand, aga tänaseks seda liivaranda seal enam pole, sest sinna sai see kaitsemüür ehitatud. Ühel hetkel unustasime ära, miks sinna üldse tuldi. Hävitasime selle, mis oli selle koha väärtus. See on puhtalt teadmatusest, ega siin muud polegi. Meie töö ongi selliseid olukordi vältida, et ei tekiks teadmatusest tekitatud kahjusid Eesti rannikul.

Ja et ka tuleviku põlvkondadel oleks võimalik teha midagi nii triviaalset ja samas toredat, nagu oma nimetähtede...

...liiva sisse kirjutamine.