Nüüd on astronoomid avastanud, et kahe ülikuuma Jupiteri atmosfääri kõrgemates kihtides leidub keemilist elementi baariumi.

Baarium on kõige raskem element, mida eksoplaneetide atmosfäärist eales leitud, aatomnumbriga 56. Isegi Maa atmosfääris ei leidu baariumi väga muidu kui inimtegevusest tuleneva saasteainena: kaevandamisest, fossiilkütuste põletamisest või rohelist värvi ilutulestikust.

Kuidas on baarium ülikuumade Jupiteride atmosfääri saanud ja miks ta seal kõrgkihtides püsib, ei oska teadlased aimata.

Tomás Azevedo Silva Portugalist Porto Ülikoolist ja ta kolleegid avastasid baariumi eksoplaneetide WASP-76 b ja WASP-121 b atmosfäärist Euroopa Lõunaobservatooriumi Väga Suure Teleskoobiga Tšiilis.

Avastus sündis ses mõttes juhuslikult, et just baariumile iseloomulikke spektrijooni ei teadnud teadlased esialgu vaatlusandmetest otsida.

WASP-76 b ja WASP-121 b tiirlevad oma tähtedele erakordselt lähedal; sellest ka nende kuumus, üle tuhande kraadi. Kuumusest tuleneb neil planeetidel muidki eksootilisi omadusi, näiteks ühel neist sajab teadlaste väitel tõenäoliselt raudvihma.

Kuid baarium on rauast veel kaks ja pool korda raskem, mistõttu selle leidmine hiigelsuure massiga planeetide kõrgatmosfäärist oli ikka tõeline üllatus. Nüüd on alust arvata, et ülikuumad Jupiterid on veel kummalisemad planeedid kui seni teatud.

Avastust aitas teha ka asjaolu, et ülikuumade Jupiteride atmosfäär on väga mahukas ja ulatub kõrgele. Seetõttu on lihtsam märgata ka spektrijooni, mis tähe valgusesse planeedi atmosfääri läbides ja sealsetes aatomites neeldudes tekivad.

Ülikuumade Jupiteride atmosfääribaariumist kirjutavad Silva ja kaasautorid ajakirjas Astronomy & Astrophysics.